Ajaloo kordamisküsimused 18,19,20,21

Fail asub aadressil: http://docs.google.com/Doc?docid=0AVK_ebVPBQEoZGZxZ2JiYndfMWp4NDIyamR2&hl=en

Abiks olid Gerli, Juta ja Tanel =)

Vene laused

1. Mul ei ole erilisi saladusi
2. Lihtsalt kaks nädalat enne eksameid hakkan valmistuma
3. Mul alati veab eksamil
4. Ma alles tegin viimase eksami
5. Valmistusin nagu alati
6. Varakult kogusin kogu materjali ja 2 päeva enne eksamit korralikult tuupisin pähe
7. Enne eksameid soetasin kaustiku ja kirjutasin sinna tähtsamat materjali
8. Kirjutasin korraliku käekirjaga
9. Eksamil spikrit ei võta välja. Kardan
10. Spikreid ei kirjuta. Iga kord jään vahele nendega
11. Ettevalmistumise ajal muusikat ei kuula. See viib mõtted mujale
12. Jutustame teine teisele ja arutame loetud õpikute sisu

Loodritele:

1. У меня нет особых секретов.
2. Просто эа две недели до экзаменов начинаю готовиться.
3. Мне всегда везёт на экзамене.
4. Я только что сдала последний экзамен.
5. Готовилась как всегда.
6. Заранее собрать весь материал и за два дня до экзамена как следует вызубрить.
7. Перед экзаменами завела толстую тетрадь и запйсывала туда наиболее важныи материал.
8. Писала аккуратным почерком.
9. Шпаргалку на экзамене не вынимаю. Баюсь.
10. Шпаргалку не пишу. Я всегда попадаюсь на них.
11. Во время подготовки я музыку не слушаю. Это отвлекает.
12. Рассказываем друг другу и обсуждаем содержание прочйтанных учебников.

Ни пуха ни пера.
''Mängu'' Erik.

Ajaloo Küsimused

Vastatud küsimused asuvad: http://docs.google.com/View?id=dctmgbm5_1drrcp9g2

Kui keegi mõne rämeda vea leiab, siis võiks comment'i panna.

Bio KT

Võib juhtuda, et teise rea töös on: 3 küsimust, 10 mõistet.
Küsimused:

• Louis Pasteuri küsimus
• Kloonimise, paljundamisega seotud küsimus

Mõisted:

• Eribioloogia
• Kloonimine
• Mahepõllundus
• Antiseerum

Kui keegi midagi veel teada saab, siis olge kenad ja andke ka teistele teada =)

Bioloogia töö

Mingi esialgne konspekt on siin lahkelt jagamiseks... et keegi võiks seda veel täiendada (või parandada?)

MÕISTED
Antibiootikum- peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust.
Asendusema- emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.
Biomeditsiin- bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar- ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid.
Bioonika- bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi.
Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks.
Biotõrje- seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega.
Embrüonaalkloonimine- varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
Embrüonaalsed tüvirakud- embrüoblasti rakud, mis võivad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks.
Embrüosiirdamine- embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks.
Embrüotehnoloogia- biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises ja siirdamises retsipientloomadele.
Eribioloogia-bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega.
Feromoon- lõhnained, mis toimivad suurte vahemaade tagant, kuid on ülimalt liigispetsiifilised.
Fundamentaalteadus- teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.
Hübridoom- antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid.
Hübriidrakk- eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk.
Juuretis-rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine.
Kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond.
Kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine.
Mahepõllundus- looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime- ja loomasaadusi.
Meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro.
Monokloonne antikeha- kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomkloon.
Nabaväädivere tüvirakud- sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks.
Rakendusbioloogia- teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi.
Rakendusteadus- teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega.
Rakutehnoloogia-biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkude kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjuga.
Rakuteraapia- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega.
Reproduktiivne kloonimine- inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil.
Roheline revolutsioon- saagikamate teraviljasortide ja moodsama agrotehnika ning niisutussüsteemide kasutuselevõtt eesmärgiga parandada oluliselt arengumaade toitlusolusid.
Somaatiliste rakkude hübriidimine- rakutehnoloogiline protseduur, milles liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt olemuselt erinevad somaatilised rakud.
Sordi- ja tõuaretus- loomatõugude ja taimesortide loomine ja parandamine mitmesuguste geneetiliste, sh biotehnoloogiliste võtete abil.
Superovulatsioon- hormonaalmõjutusega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleeruvad 1-2 munarakku korraga.
Terapeutiline kloonimine- inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks
Totipotentne- võib areneda mistahes raku tüübiks ja anda aluse organismi arengule.
Tuumkloonimine- selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud.
Tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks.
Viljastamine in vitro- imetajate munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga.
Üldbioloogia- bioloogili sed teadused, mis uurivad kas kõigile või enamikule elusolendeile omaseid elu üldnähtusi.

KÜSIMUSED/VASTUSED
1.Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on?
Rakendusteadus erineb fundamentaalteadusest selle poolest, et rakendusteaduses rakendab loodusteaduste teadmisi ja tegeleb meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks. Fundamentaalteadus uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi. Omavahel on nad seotud sellega, et fundamentaalteaduse teadmisi kasutatakse rakendusteaduses.
2.Selgitage kaaslasele, mis erinevus on rakendusbioloogial ja biotehnoloogial.
Rakendusb.-s kasutatakse praktikas ära uusi avastusi, biotehnoloogia seisneb rakendusbiol.-ste meetodite ja protseduuride kasutamises mitmesuguste ainete tootmiseks ning org.-de sigimise ja pärilikkuse muutmiseks.
6.Miks osutus USAs maisi puhasliinide aretus kasulikuks ja kas sama nähtust on ka Eestis kasutatud?
Puhasliinide ristamisel saadi hübriidid, mis olid väga tootlikud. Mida suurem toodang, seda suurem kasum põllumajanduses.
1. Missugused olid Teie arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need?
Minu arvates olid esimesed bio.-sed rakendused loomakasvatus ja maaviljelus. Loomakasvatuse ja maaviljeluse käigus aretati liikide sorte ja tõuge.
3.Millist L..Pasteuri avastust peetakse kõige tähtsamaks ja miks?
L . Pasteur oli marutõvevaktsiini looja. Samuti tõestas ta, et kõik elav tekib elusast (ei esine elu iseteket).
4.Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks?
Ta hoiatas, et bakterid võivad kohaneda antibiootikumidega ja seetõttu võivad tekkida resistentsed tüved (st nad ei allu enam antibiootikumide ravile). Tulemuseks ongi see, mille eest Fleming hoiatas ehk siis antibiootikumide suhtes immuunsed bakterid.
5.Miks saab antibiootikumide abil ravida bakterhaiguseid, mitte aga viirushaiguseid?
Sest bakterid on rakulise ehitusega, viirused aga mitte. Viirused kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid ei kahjusta.
6. Heinast piima tootmist lehma abil ei peeta biotehnoloogiaks, küll aga penitsilliini tootmist bioreaktoris puljongil kasvatatava rohehalliku abil. Miks see nii on?
7. Kas ja kuidas saab nn. Roheline revolutsioon maailma muuta?
Roheline revolutsioon aitab leevendada näljahädast tingitud probleeme arengumaades (nt Mehhikos, Indias). Roheline revolutsiooni kandvaks osaks on lühikõrreliste teraviljasortide aretamist ja viljelemist. Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt.
1.Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias?
Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks.
2.Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus?
Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. See tähendab, et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim (vt joonist lk 20)
4. Selgitage, mida nim.-kse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse.
Hübridoomideks nim.-kse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriidi. Hübridoome saadakse, kui lümfotsüüdid viiakse kokku müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist.
5. Mis eesmärgil loodi hübridoomitehnoloogia ja missugused probleemid see lahendas?
Hübridoomtehnoloogia loodi monokloonsete antikehade tootmiseks. See lahendas sellised probleemid nagu ....
6. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees?
Monokloonsed antikehad erinevad tavalisest antiseerumist spetsiifiliste omaduste tõttu. Ja??

Pildid Võsult:)

Panin pildid üles: http://public.fotki.com/kassiraibe/tondid

Kui keegi teine pildid üles paneb, võiks ka siia aadressi kirjutada...

Helena

Bioloogia Olümpiaad

Õhtust,

http://docs.google.com/View?id=dfqgbbbw_0gsqctwf7

Kui keegi ei näe seda seal, siis msn või meil lill.harri[ät]gmail.com

Ja ma ei garanteeri, et need õiged on.

Bioloogia olümpiaad

On keegi vaadanud bioloogia olümpiaadi ülesandeid? Ma ei kujuta ette, kust nendele vastuseid saab. Netist neid ei leia. Raamatutestki vaevalt, et midagi tarka on. Kas me kuidagi õpetajat pehmeks rääkida ei saa, et see oleks siiski vabatahtlik!? Või üldse terve klassiga need esitamata jätta? Äkki on keegi mõnele vastuseid leidnud ja tahab neid teistega jagada? :)

Annika

Võsu pidu

Nii.... Kes siis tulevad Võsule 7. novembril 2009? Mis kell te tehaksite minna ja kas teema halloween on ok? Palun kirjutage või andke mulle teada kuidagi! ;)

Juta