:)

Häid jõule kallikesed! :*


Juta

bio

aren-Maria ütleb:
ise küsimuste tegemine ei ole +
Kristin ütleb:
hakkad jälle ise töid välja mõtlema?
Karen-Maria ütleb:
ellu ütles et neil oli bio töö ja jälle see et ise teed 10 küsimust ja jagatakse klassis ära
kirjutaks selle blogisse aga ei oska vist väga

oioi, ei tea kas meil ka nii??
Kristin

Bioloogia vol2

Vabandused, et see pisut hiljem tuleb, aga no elate üle.

MÕISTED:
DNA-profiil- DNA-sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia.
DNA-proov- signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi genoomis.
DNA-sõrmejälgede meetod- molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide.
Epigeneetika- teadus, mis uurib DNA modifitseerimist, kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes.
Geeninokaut- geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund.
Geenitehnoloogia- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel.
Geeniteraapia (aka geenravi)- geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks.
Geenivaigistus- geeni avaldumise takistamine epigeneetiliste mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata.
Geenivektor- rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaladumine rakus.
GMO- väljend, mis tähistab transgeenset ehk siirdgeenset organismi.
Genoomipank- bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum.
Kimäär- erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism.
Ligaas- ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad.
Meditsiingeneetiline diagnoos- võimaldab vähendada raskete puuetega laste sünnisagedust vastavate geneetiliste defektidega loodete abortimise ja siiratavate ambrüote valiku teel.
Molekulaargeneetiline diagnostika- geneetiliste defektide tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA-proovide abil.
Mutatsioonisiire- geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, st rikutud struktuuriga geeni siirdamine raku normaalse geeni asemele.
Polümeraasne ahelreaktsioon- meetod kindlast DNA-lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel.
Pöördtranskriptaas- RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia.
Rekombinantne DNA- DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest.
Restriktaas- Bakterite tekitatav ensüüm, mis lõikab DNA teatud koha peal katki. Tekivad ühe ahelaga kleepuvad otsad. (bakteritel esinev (endonukleaaside hulka kuuluv) ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised „kleepuvad“ otsad.)
Retroviirus- RNA viirus, mis sisaldab pöördtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNA-sse ning võib sel viisil integreeruda peremeesraku genoomi.
Sünnieelne diagnostika- arenguhäire või geneetilise puude võimalikku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol või lootel.
Transgeenne organism- genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen.

KÜSIMUSED/VASTUSED
1. Selgitage, mida kujutab endast geenitehnoloogia ja missuguseid võimalusi see pakub.
Geenitehnoloogia seiseb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri. Gt-t saab ära kasutada näiteks:
*meditsiinis: 1) pärilike haiguste ravis/diagnoosimises, 2) vaktsiinide ja inimesele vajalike valkude tootmises (seda tehakse teiste organismide, nt bakterite, viiruste, seente sees), *põllumajanduses: 1) tõuomaduste muutmisel (näiteks saab tekitada lehmi, kes toodavad oma kehas mingit inimesele vajalikku toitainet), 2) taimede sordiaretuses (taimed peavad paremini vastu ilmastikule, haigustele ja taimemürkidele ning annavad suuremat saaki).
2.Mis on peamine avastus, mis viis rekombinantse DNA metoodika loomiseni?
Selle eelduseks oli restriktaaside avastamine bakterites 1970ndal aastal.
3.Millised on tehnogeneetiliselt muundatud organismide 2 tüüpi? Võrrelge neid.
Need kaks tüüpi on:
*transgeensed organismid;
*nokaut-organismid.
Esimesel juhul siirdatakse organismi võõrliigi genoom, mis avaldub omakorda organismis ja pärandub ka järglastele. Viimasel juhul rikutakse ära geeni struktuur mutatsiooni abil. Tänu sellele kaotatakse ära tema funktsioon. Kuna see muutus toimub DNA struktuuris, siis pärandub see ka järglastele (seda juhul, kui organism on üldse paljunemisvõimeline).
4. Mis liiki oli esimene transgeenne imetaja ja millal ta sündis?
See oli hiir, kellel oli kasvuhormoon rotilt. Sündis 1981.aastal.
6. Mida nimetatakse geenivektoriks ja kuidas seda tehakse?’
Geenivektor on DNA või RNA konstrukt, milles see geeni, mida tahetakse siirata, on ühendatud teiste, normaalsete geenidega. Sellepärast suudab see tungida siirdamiseks kasutatava organismi rakku ning lõimuda seal oleva DNA-ga, nii et rakus tekib inimesele vajalik DNA konstrukt.
Kuidas tehakse:
a) Bakterist võetakse plasmiid välja (see on rõngasjas kromosoom). Plasmiidi töödeldakse restriktaasiga (see on see aine, mis lõikab DNA-d), mis lõikab plasmiidi kindla koha pealt katki. Plasmiidi lõigatud otsad on üheahelalised ja kleepuvad.
b) Võetakse DNA. Seda töödeldakse sama restriktaasiga, mille tagajärjel lõigatakse DNAst üks lõik. Ka selle DNA lõigu otsad on üheahelalised ja kleepuvad.
c) DNA lõik ja plasmiidi pannakse kokku. Kuna mõlemad on lõigatud sama järjestuse kohalt, siis DNA lõik lõimub plasmiidiga.
d) Lõimumiskohta töödeldakse ligaasiga. See on aine, mis tekitab endiste lahtilõigatud otste vahele kovalentsed sidemed, nii et need jäävad tugevasti kokku. Geenivektor ongi valmis.
8. Mis teeb transgeensete imetajate saamise keerukaks ja kulukaks ja kas nende loomine on Teie arvates õigustatud? Põhjendage oma arvamust nii teaduslikust kui eestilisest seisukohast lähtudes.
On keerukas ja kulukas, sest toimiva transgeense looma saamine oleneb paljuski õnnest. Ühe korraliku geneetiliselt muundatud looma saamiseks tuleb teha 100-200 kordust.
Ühest küljest on nende loomine hea ja vajalik, sest transgeensete loomade abil uuritakse inimeste geene (vaadatakse, kuidas sama geen nt hiirel avaldub) ning seega on võimalik tulevikus paljusid pärilike haigustega inimesi ravida, mis oleks neile suureks kergenduseks. Samuti oleks võib-olla võimalik vähendada näljaprobleemi Aafrikas, luues taimi, mis annavad halvemate tingimuste juures suuremal hulgal saaki.
Negatiivse külje pealt:
a) katseloomadele põhjustatakse nende eksperimentidega palju kannatusi.
b) muundatud geeniga taimed võivad levida loodusesse, olles seal tavalistest taimedest elujõulisemad, ja tõrjuda normaalsed taimed välja. See võib häirida bioloogilist tasakaalu.
c) p ole välja selgitatud, milliseid halbu mõjusid võib GMO-toidul olla inimeste organismile.
9. Kuidas võiks inimest mõjutada transgeensete lehmade piima joomine? millest see oleneb?
*Mõned transgeensed lehmad on muundatud nii, et nende keha toodab kindlaid aineid, nt valke, toitaineid jmt. On võimalik, et teatud juhul on geneetilise muundamisega midagi valesti läinud ja toodetakse ka inimesele kahjulikke aineid, mida siis saab piimaga sisse juua.
*Samas kui lehma on korralikult kontrollitud ja inimesel on nt puudus mingist ainest, siison seda ainet sisaldav piim talle kasulik.

Järgmine peatükk
1.millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid ehk GM-taimi?
*Suurem ilmastikukindlus.
*Suurem taimemürkide taluvus. (Taimemürgid=herbitsiidid)
*Suurem kahjurite talumise võime. (Taim toodab ise putukamürki.)
*Suurem saak.
2.Kas teie arvates on GM taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? esitage argumente oma arvamuse toetuseks.
Kasutegurid:
*Keskkond püsib puhtam, sest taim annab suuremat saaki ja väetist pole vaja eriti kasutada.
*Toit on täisväärtuslikum, kuna taimed on pandud tootma mingit inimesele kasulikku ainet.
*Võimalik oleks lahendada Kolmanda maailma toiduprobleemi, saates sinna uusi taimesorte, mis suudaksid nälga leevendada. (((Samas paneks see kohalikud veel rohkem paljunema ja lõppkokkuvõttes jääks toiduprobleem ikka alles.)))
Ohutegurid:
* Umbrohu- ja putukatõrje on ikka vajalik ja saastab keskkonda veel rohkem kui varem. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele ning putukatele vastupidavad taimed. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal (tootja, kes kasvatab suurel maa-alal ainult üht liiki taimi) on lihtne kasutada tõrjevahendeid. See viib tihti umbrohu- ja putukatõrjevahendite ülekasutamisele ja saastab mullad ära. Pealegi on kujunenud välja putukad, kes suudavad taime toodetud mürkidele vastu hakata. See põhjustab aina uute putukamürkide kasutamise.
* Muudetud geenid levivad ka normaalsete geenidega taimedele ning tulemuseks on uued muundatud geenidega taimed. Geenisiire toimub ka mullaorganismidele. 2001. a avastati Mehhikos, et 95% taimedest on muundatud geenidega saastatud, kuigi seal oli GMO keelatud (võõrgeenid olid tulnud USA-st).
* Umbrohutõrjevahenditele vastupidavatest taimedest on erakordselt raske lahti saada. Tuleb kasutada eriti ohtlikke tõrjevahendeid, kui sa tahad selle põllul veel kunagi midagi muud kasvatada.
*GMO-toit võib olla ohtlik. GMO-toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid, lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on tehtud mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse.
* GMO-kultuurid on patenteeritud ja muudavad tootja suurfirmadest sõltuvaks. Seemet ei saa ise paljundada. Suuri kasumeid pole GMO kaasa toonud.

3. paljud geenitehnoloogia laborid maailmas loovad geeninokaudiga hiiri. miks seda tehakse?
*Miks hiired? Hiired on odavad, nende pidamine on odav ja nad paljunevad kiiresti.
*Neid hiiri kasutatakse selleks, et uurida, kuidas konkreetsed geenid inimestel avalduvad (hiirel lülitatakse teatud geenid välja (geeninokaut) ja vaadatakse, kas tema juures on midagi teisiti).

4.Kas GMO-de kasvupind maailmas suureneb või väheneb? Mida Te arvate GMO-de levimise perspektiividest?
Kasvupind suureneb. Igal inimesel on selle kohta ka oma arvamus, mida meie ette ei ütle
5. Biotehnoloogiliste rakenduste eitamisel on levinud väide, et nad on ebaloomulikud ehk mittelooduslikud ja seetõttu ebaeetilised. Kas te oskaksite põhjendada, miks info ülekannet arvutite kaabelvõrgus, mida looduses ei eksisteeri, peetakse loomulikuks, kuid liikidevahelist geeniülekannet, mis ka looduses aset leiab, ebaloomulikuks?
Seda peetakse ebaloomulikuks, arvatakse, et inimene mängib jumalat.
6.Kas Eestis on GM-taimede kasvatamine lubatud ja kuidas see võiks mõjutada meie majandust ja loodust?
Eestis ei ole lubatud GM-taimede kasvatamine. Majandusele mõjuks see arvatavasti hästi, sest GM-taimede saagikus on suurem, viljad säilivad kauem (seetõttu saab neid kaugele transportida), taimed on vähem vastuvõtlikud viirus-,bakterhaigustele, mis kõik viib selleni, et talumehed saavad rohkem kasumit ja põllumajandusel läheks hästi. Mõju loodusele on nii ja naa. On teada, et osa GM taimesorte (nt mais ja sigur) on steriilsed, st nad ei ristu teiste sortide või loodulike liikidega, seega on nad küllaltki ohutud. Küll aga on tõestatud see, et GM põllukultuuride võõrgeenid võivad levida väljapoole liigipiire, saastada keskkonda ja häirida looduslikku toiduahelat.
7.Milles seisneb tavaaretuse ja GM-tehnoloogia abil saadud taimesortide peamine erinevus?
Peamine erinevus nende kahe vahel on see, et GM-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt nt bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja loomadelt.
1.Mille poolest erineb geeniteraapia rakuteraapiast ja transgeneesist?
Geeniteraapia erineb transgeneesist kahel põhjusel. Esiteks siiratakse sama liigi geene. Teiseks neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele.
Rakuteraapia puhul taastatakse kahjustusi tüvirakkude siirdamisega, geeniteraapias siirdatakse normaalselt talitlev geen mingi koe rakkudesse.
2. Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud?
Sellepärast, et geenravi meetod ei ole täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke ravimises.
3. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel diagnoosil?
See võimaldab vähendada raskete puuetega laste sünnisagedust loodete abortimise ja siirdatavate embrüote valiku teel.
4. Millist molekulaarset mehhanismi kasutatakse molekulaargeneetilises diagnostikas?
See põhineb mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil.
6.Selgitage, milles seisneb polümeraasne ahelreakstioon (PCR) ja milleks seda kasutatakse?
PCR on meetod tänu millele saab DNA-lõigust suure arvu koopiaid ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel. See annab omakorda võrdlevaks uurimiseks piisavalt materjali.
7. Mida tähendab mõiste DNA-sõrmejäljed ja mis eelis on neil võrreldes tavaliste sõrmejälgedega?
DNA-sõrmejälg tähendab seda, et kui genoomi töödelda, siis saadakse eri pikkustega DNA-fragmendid, mis on igal inimesel individuaalsed st kordumatud. Eelis võrreldes sõrmejälgedega on kasvõi see, et sõrmejälgi saab moonutada (mõni julgem isegi eemaldab) hapete abil, seega on inimese tuvastamine DNA põhjal kindlam.


Vot nii.

Metamorfoos

Juhul kui keegi ei viitsi raisata pukte ega raha annaabis, siis Metamorfoosist mingisugune kokkuvõte siin:

Sissejuhatus

„Metamorfoos“ on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused võivad geeniuse sule panna käima tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus osalised on sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve novelli vältel – kannatustes analüüsib protagonist Gregor Samsa toimuvat, elu ning olukorda. Seda külma ja rahuliku närviga. Lugu ongi kauge ning külm, mistõttu on teksti raske sisse elada, kuid paradoksaalselt ma leidsin end loos peale esimest kurikuulust rida. Lugemiskogemust on samaväärselt raske kirjeldada, kui lugu ennast. „Metamorfoos“ loob sügavaid abstraktseid mõtteid, mida võib subjektiivselt suunata Kafka ideest kaugemale ja kohandada endale meeldivamaks. Kafka kirjutamisstiili kirjeldusest lähtudes, leidub „Metamorfoosis“ palju kirjanikule omaseid tunnuseid. Näiteks pikad laused, mis võivad lausa terve lehekülje pikkuseks ulatuda nagu ka samuti esile kerkinud tõlkimisraskused. Novellis esineb ohtralt sümboleid ja „Metamorfoosi” mõte toetub eksistsentsialismile.

Antud loost on tehtud erinevatesse meediumitesse palju adaptsioone– sellest on huvi tundnud nii teatrilavastajad, kui režissöörid, nii koomiksikunstnikud kui muusikud, nii animatsioonitegijad kui arvutimängude loojad. Osad on võtnud ülesandeks tõlkida lugu täielikult, teised aga on kasutanud ainult viiteid. Tänapäevasse pop-kultuuri on lugu süübinud ühe näitena animeeritud telesarja „Simpsonid“ kaudu.

Lugu tõstatab palju küsimusi, pakub mõtteid ja seetõttu väärib pikemat analüüsi.

Sisututvustus

„Ühel hommikul, kui Gregor Samsa ärkas rahututest unenägudest, leidis ta end muundunud jõledaks putukaks.“ – kuulus lause, mis pani paika terve loo sisu. Ta lamas oma kaitsekilbiga sarnaneva selja peal, tõstis vähehaaval pead ja nägi kõhtu, mis oli jagatud kangeteks sektsioonideks. Tema paljud ja haledalt väikesed jalad siblisid ning lainetasid abitult.

Samsa oodatud reaktsioon, mis oleks võinud olla paanika, jäi olemata. „Mis minuga juhtunud on?“ mõtles ta. See polnud uni. See oli tuba, korralik ning inimlik tuba, kuigi väikesevõitu. Seal oli mehe kollektsioon pakkimata riietest, sest Gregor oli rändav kaupmees. Mees vaatas aknast halli taevast ning mõtles:“Kui magan veidike kauem, kaob see jaburus.“. Kell oli veerand seitse ja ta pidi kell viis rongipeale minema. Mis juhtuks, kui ta võtaks haiguslehe? See ei saa juhtuda, ta polnud viieteist aasta jooksul kordagi töölt puudunud. Jällegi midagi veidrat – Gregor Samsa ei olnud niivõrd hirmunud oma metamorfoosist putukaks, vaid pigem kartis ta oma ülemust, kes oli ebaausalt karm ja häirivalt täpne.

Ukselt kostus õrn koputus. „Gregor,“ hüüdis ema, „kell on kolmveerand seitse. Kas sa mitte ei soovinud kuhugi minna?“. Mees soovis kõike seletada, kuid antud olukorras pidi ta piirduma vaid lausega:“Jah, ema, jah, aitäh.“

Lihtne oli tekk enda pealt maha visata. Kuid end voodist püsti ajada, oli ilmselgelt raskem ülesanne, kuna ta oli niivõrd lai. Oleks ju võinud kasutada oma käsi ja jalgu, et keha tõugata, kuid selle asemel oli tal ainult väikesed jäsemed, mis vaid siblisid erisuunades. Ta lükkas, kõigutas ja pusis, lüües end voodiäärt ära. Samsa tundis uue kehaga valu ning õppis, et see võib olla tõsiselt ebameeldiv.

Mees märkas, et kell on seitse ning seejärel lubas:“Ennem kui saab veerand kaheksa, ma pean kindlasti olema voodist väljas. Selleks ajaks peaks keegi töölt olema siin ning uurima, mis minuga juhtunud on.“. Arvates, et selg on tal tugev, kaalus ta, et äkki võiks end maha kõigutada?

Järsku aga lõi Gregorile pähe – see kõik oleks palju lihtsam koos teiste abiga. Nagu tema isa ja teenijanna.

Järgnes kellahelin allkorrusel. „See on keegi töölt“ ütles mees endale ning tardus kohale. Ta jalad samas, hakkasid järjest rohkem elavnema. Mehel oli vaja kuulda ainult esimesi sõnu, et teada, kellega tegu on – tema bossiga.

Kostus vali müksatus, mida pehmendas vaibakate. Gregor, lebades maas, sai aru, et ta selg on elastsem kui ta algselt arvas. „Miski kukkus seal maha“ ütles ülemus teiselpool ust. „Gregor“ lausus isa, „palun ava uks. Ma olen kindel, et su ülemus on piisavalt lahke, et andestada sinu koristamatta tuba.“ Seejärel ülemus ütles:“Tere hommikust, härra Samsa.“ „Temaga pole kõik korras“ ütles ema. „Härra Samsa“ jätkas ülemus, „ma loodan, et see pole midagi tõsist. Aga, tead, me äriinimesed peame oleme neist väikestest asjadest üle.“ „Kas su ülemus saaks nüüd sind näha“ küsis isa. „Ei“ vastas Gregor ja ta õde hakkas nutma.

Ülemus tõstis ärritudes hääletooni. Ta üritas meest mõistusele kutsuda. „Härra,“ hüüdis Gregor, „Ma just tõusengi voodist. See pole nii kerge, kui ma arvasin. Pole mõtet oodata – varsti olen kontoris.“ „Kas te saite sõnakesestki aru?“ küsis ülemus vanematelt. Ema puhkes pisaratesse kartes, et tema pojaga võib olla midagi tõsist lahti.

Kuid Gregor muutus rahulikumaks. Nad ei saanud mehe jutust enam aru, kuigi mehele endale oli need selgemad kui ennem. Ta lükkas end ukse poole, seejärel ukse peale, üritades oma hambutu suuga võtit keerata. Tema õnneks hambutu suu kompenseerimiseks oli mehel tugevam lõug, mis küll ei takistanud tal ennast vigastamast. Gregori suust voolas pruuni vedelikku.

„Kuulake,“ ütles ülemus, „ta pöörab võtit. Gregor kujutas endamisi, kuidas teda toetatakse julgustavate hõigetega ning leidis motivatsiooni.

Uks avanes. Ülemus vaatab Gregorit, käed suu ees, tasapisi sammudes tahapoole. Ema minestas, paotades oma kleidi mööda maad lahti. „Nonii,“ lausus Gregor, „ma panen silmapilkselt end riidesse.“ Kuid boss pööras selja ning vaatas värisevate õlgade tagant hirmunud pilguga Gregor Samsat. Gregor teadvustas endale, et ta ei tohi lasta bossil sellise tujuga minema jalutada – see seaks ta töökoha ohtu. Teda pidi veenma ning rahustama.

Ülemus oli juba trep

ipeal, kui Gregor üritas temani joosta, ent boss jõudis eest minema lipata.

Isa aga võttis jalutuskepi ning urisedes kui loom ajas ta oma poja tagasi tuppa, kust ta tuli. Gregor ei osanud tagurpidi käia, seega pidi oma keha ümber keerama, kuid esile kerkis järjekordne probleem – uks oli liiga kitsas. Kärsitu isa andis hoobi tagantpoolt, mis vigastas Gregorit.

II

Oli sama õhtu, kui Gregor ärkas taaskord üles. Väljast elektrilaternad valgustasid tuba liiga vähe ning kohas, kus Gregor lamas, oli lausa kottpime. Seetõttu õppis mees kasutama oma tundlaid. Ta jalad olid haavatud hommikusest intsidendist, üks lohises elutult järgi, samal ajal kui mees kompis mööda tuba.

Gregor märkas ukse kõrval piimanõu, koos leivatükkidega. Ta oli näljasem, kui hommikul, seetõttu pistis ta pea otsemaid kaussi. Piim oli ta lemmikjook, ent mitte praegu – see tundus talle rõve. Mees roomas tagasi toa keskele, kus ta veetis terve öö.

Gregor ei maganud. Põhjuseks oli nii nälg kui hirm, kuid ta sisendas endale, et peab rahulikuks jääma, näitama kannatlikust ning arusaamist oma perekonna suhtes.

Hommikul tuli mehe tuppa tema õde, kes märkas täis piimanõud. Ta korjas need ära ning ootamatult Gregorile tõi uut söödavat ja veel väga laia valiku. Pool-mädanenud puuviljad, kondid päevasest toidukorrast, mida kattis tahkestunud kaste, rosinad, mandlid ja natuke juustu, mida Gregor kuulutus juba kakspäeva tagasi aegunuks.

Kui tüdruk väljus uksest, siblis mees ahnelt toidupoolise juurde. Ta imes lurinal juustu, mis oli talle tänase söögikorra lemmik toit. Värske toit tundus talle lausa niivõrd halb, et see lõhn ei jätnud ta haistmismeeli rahule.

Nüüdsest sai Gregor kaks korda päevas süüa,. Kui ta vanemad ja teenijanna olid veel magamas ning teiskorda, siis kui päevane toidukord oli teistel läbitud. Kuigi tema olukord oli paranenud, ei mõistnud teda siiani keegi. Ka mitte tema õde, kes alatihti Gregorit külastades ohkas ning luges palveid. Vahest kostus koridorist sõbralike kommentaare, kuid tihedamani oli kuulda lauset:“Ta ei söönud midagi.“

Gregori päevad moodustasid lamamisest ning kuulamisest, mis väljaspool tema tuba toimub. Arutledi selle üle, et mida nad peaksid ette võtma. Gregor kuulis ka, kuidas teenijanna palus vanemaid, et nad ta minema laseksid. Vandudes, et ei räägi midagi, seda ka tehti.

Esimesed kaks nädalat kumbki vanem ei käinud Gregorit vaatamas. Ema ja isa ootasid väljas, kuni õde tegi toa korda. Väljudes selgitas ta detailselt, kuidas olukord välja näeb. Emal tekkis tahtmine poega külastada, kuid isa oli kategooriliselt selle vastu.

Hoolivusest oma perekonna suhtes, vältis Gregor ilmumist päevasel ajal aknale. Tal hakkas igav, kuni leidis uue meelelahtuse – kõndimine mööda tuba, seintel ning laes. Ei läinud kaua aega mööda, kuni õde märkas jalajälgi ning seetõttu pidas ta vajalikuks mööbli eemaldamist. Isa oli tööl ning tütar vajas abi – ta kutsus ema.

Kahel tekkis vaidlus selle tegevuse vajalikuse üle. Ema oli vastu, tahtes säilitada toas veidikenegi inimlikust. Gregor seda kuuldes, kaldus ema varianti pooldama ning kui kaks naist olid hetkeks toast väljunud, hüppas Samsa seinale ning üritas võtta seinalt pildi.

Nähes seinal suurt ning rõvedat putukat, ema minestas ehmatades. Isa jõudis koju. Gregor märkas, et ta on muutunud laisast vanamehest, sirge seljaga tööinimeseks. Olles raevunud juhtunud üle, viskas ta Gregorit õuntega, mis vigastasid ohtlikult mehe selga.

III

Oli möödunud kuu ning keegi ei vaevunud õunu seljast eemaldama. Need olid Gregoril koos seljaga mädanema läinud.

Nüüdsest ja tema õnneks jäeti õhtuti mehe toa uks lahti, et ta saaks kuulata jutte ning pereelule kaasa elada. Mitte kellegil polnud enam aega Gregori eest hoolitseda.

Perekonna eelarve oli kitsam kui varem, seega teenijanna lasti lahti ning ta asendati laia kondiga koristajanaisega, kes kord hommikul läbi hüppas. Vanemad tahtsid kolida, ent ei saanud, sest Gregorit polnud võimalik transportida.

Gregor peaaegu ei maganud kordagi. Õde oli muutunud ükskõikseks. Ta lükkas toidu jalaga sisse ning jalutas kiire sammuga minema. Tütarlaps küll puhastas endiselt tuba, kuid tolmukiht oli seintel ning tuba sama räpane kui varem. Korra, üritas ema koristustööd teha, pestes niiske lapiga terve toa üle. Gregoril hakkas niiskusest halb ning Grete solvus ema peale, et viimane varastas temalt ülesande.

Õde oli tööst väsinud ja veelgi rohkem Gregori eest hoolitsemisest, kuid teistele seda ülesannet anda ei tahtnud.

Juhuslikult hüppas ühel hommikul koristaja Gregori tuppa ning nägi end silmitsi seismas hiigelsuure putukaga. Naine oli temaga viisakas, öeldes:“Hei sitasitikas.“. Kuid Gregorit ta häiris ning ootas iga hommik pikisilmi, et koristustööd läbi saaks.

Gregor ei söönud enam suutäitki, võttes toidu suhu, hoides seda seal kaks tundi, kuni ta sülitas selle välja.

Ühel õhtul mängis Gregori õde kolmele üürnikule, kes olid Samsade juurde elama asunud, viiulit. Gregor, kes elas nüüdseks väga räpases ning prügihunnikuid täis toas (kuna kolm meesterahvast viskasid sinna kõik kasutu), kuulas tähelepanelikult oma õde. Gregor oli vastupidiselt üürnikele, lummatud viiulimängust. Ta mõtles endamisi, et see ongi toit, millest ta on niiväga puudust tundis.

Kuna kahjur liikus tasahaaval juba üle koridori, märkasid üürnikud teda. Nad tahtsid uurida olevust, kuid isa keelustas selle. Mehed ähvardasid kohtusüüdistusega.

Mehed lahkusid. „Ema, isa,“ lausus tütar, „me ei saa niiviisi edasi. Ma ei taha kutsuda seda koletist oma vennaks, ainuke mis ma saan öelda, on see, et me peame temast lahti saama. Me oleme teinud kõik tema heaks. Keegi ei saa meid süüdistada.“ Ema nutab nurgas (šokist) ning isa nõustub.

Gregor ei soovinud tekitada teistes hirmu, eriti oma ões. Ta vudis oma tuppa, olles vaevu sees, kui uks seljataga kinni löödi. „Mis nüüd?“ küsis ta endalt, vaadates pimedust. Ta tundis, et peab ära minema, isegi rohkem, kui tema õde. Ta oli samas asendis kuni kell lõi kolm ning suust tuli viimast korda hingeõhku.

Hommikul leidis koristaja ta laiba. Öeldes seda vanematale, saatsid nad koristaja minema ning hakkasid oma tööandjatele kirju kirjutama, paludes puhkust – nad olid ju seda väärt. Kolmekesi läksid nad korterist minema, mereäärde puhkama. Vanemad istusid kaldal ja vaatasid sirutavat Gretet, mõeldes:“Milliseks ilusaks nooreks naiseks on ta sirgunud.“

Tegelaskujud

Gregor Samsa – loo peategelane. Ametilt rändav müügimees, kes teenib raha suuresti vanemate ning noorema õe elatamiseks. Ühel hommikul ärkas mees putukana ning „Metamorfoos“ keerleb antud sündmuse üle – kuidas tegelane muutusest jõudis surmani. Nagu Franz Kafka isiklikult, internetientsüklopeedia „wikipedia“ sõnul, kannatas Gregor Samsa kliinilisedepressiooni all. Nimi „Gregor Samsa“ pärineb raamatutest, mida Kafka on lugenud ja kirjanikest, kes talle huvi pakkunud on. „The Story of Young Fuchsi“ kangelane on Gregor Samsa. Viini autor Leopold von Sacher-Masoch, kelle seksuaalfantaasia pani aluse massohismile, oli üks alusteks (Sacher-Masochi esimesed tähed „Sa“ ja „Mas“). Samuti ühe tema raamatu tegelane oli nimega Gregor. Nimi Samsa on sarnane nimega Kafka. „S“ nimes Samsa on samal kohal, mis „K“ nimes Kafka, nagu ka tähed „a“. Tegelaskuju „Gregor Samsa“ paistab põhinevat Franz Kafkal. Kui mees kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. Veider on see, et Kafka surma põhjused tunduvad Gregoriga olevat samad – nälg.

Grete Samsa – Gregori noorem õde, kes peale metamorfoosi hakkab isealgatuslikult mehe põetajaks. Loo alguses on Gregori ning Grete vahel tugev suhe, mis aga hajub koos ajaga. Loo vältel muutub Grete aina tüdinumaks ning tööülesanded tunduvad talle tüütumad. Seetõttu jätab ta toa teadlikult sassi. Ta mängib viiulit ning unistab õppimisvõimalustest konsveratooriumis. Unistus, mille Gregor oleks täide viinud. Et aidata pere sissetulekut peale Gregori muutumist, hakkab tüdruk töötama müüjana. Jutu alguses on ta sümpaatiline, hooliv ja armas. Lõpus aga külm ja vaikne, olles muutunud otsekui oma vennaks.

Herr Samsa – Gregori isa, kes omab suurt võlga Gregori ülemusele, mistõttu ta poeg ei saa vihatult töölt lahkuda. Kui Gregor veel tööd tegi, oli ta laisk, kuid peale metamorfoosi, muutub tegelaskuju aktiivsemaks ning töökamaks.

Üürnikud – Kolm üürnikut, kes kutsuti elama Samsade korterisse, et pere sissetulekut suuremaks teha. Nad on pirtsakad ning ei talu räpasust (mistõttu nad aitavad mitte ainult oma tuba, vaid tervet maja koristada). Lõpuks satuvad nad Gregori peale ning, kui isa takistab neil temaga lõbutsemast, ähvardavad mehed kohtusüüdistusega.

Kajastuvad teemad

Raha mõjutused inimsuhetes

Gregor on end teadlikult perekonnale orjastanud, teenides ainukesena raha. Seega, ei kohtle mehe perekond teda kui pereliiget, kui vaid sissetuleku allikat. Õde võib erandiks pidada. Kui Gregor läbib metamorfoosi ega suuda enam raha teenida, käitutakse temaga vastikult ning ignorantselt. Kord, kui perekond töötama hakkab muutub ka nendevaheline suhtlemine. Nad lõunatavad vaikuses ning õhtuti kaklevad.

Kohustus perekonna es

Kohustused perekonna ees jooksevad läbi Gregori käitumistest. Seda nii ennem kui ka pärast metamorfoosi. Mehe soov on täita õe unistus ning saata ta konservatooriumisse õppima. Gregor vihkab oma töökohta, kuid ta jätkab antud kohas isetult töötamist, et isa saaks võlad tasutud. Peale metamorfoosi, lepib mees rahulikult oma vangistusega toas, kuna „perekonnale on see ju raske“. Nemad seevastu hoolitsevad Gregori eest niikaua, kuni see hädavajalik on. Õde algul tegutses heatahtlikult, kuid hiljem oli tegevus vaid selleks, et tunda, et ta polnud venna aitamisest keeldunud. Kui Grete arvab, et ta on teinud piisavalt ,ütleb ta:“Ma arvan, et et keegi ei saaks meid süüdistada.“. Soovitades kahjuri hävitamist.

Võõrandumine

Ennem metamorfoosi, on Gregor võõrandunud oma töökohast, inimlikusest ja ehk isegi oma kehast. Tema hoolivus ning empaatia perekonna suhtes on teda samuti võõrandanud, kuna lõpus ei märka mees, et need tunded ei ole vastastikulised. Peale metamorfoosi, Gregor tunneb end eemaldatuna toast, keskkonnast ja sümbolina selleks, ei suuda mees vaadata aknast välja (silme ees on vaid hall udu). Metamorfoos on võimas metafoor võõrandumisele, nii läbi sotsiaalse kui ka isikliku võtme.

Vabadus ja eskapism

Gregor on lõksus oma tööga ja kohustustega vanemate ees, kuid ta unistab päevast, mil ta maksab kõik võlad ning lahkub sellest ärist. Tema vajadus vabaneda tööst on näidatud transformeerumisega putukaks, mis päästab ta töökoha ohjatest. Ent see pole vabadus, vaid samasugune vangistus. Gregor on kongis, kuhu ta panid mehe lihased vanemad. Seega kui ta tööd teeb, on ta tööori ja kui mitte, siis vanemate ori. Tuleb välja, et ainuke pääsetee on surm.

Süütunne

Süütunne põhjustab isetut kohustust perekonna ees ning on Gregori tugevaim emotsioon. Kuigi metamorfoos pole mehe tekitatud ega ta pole selles süüdi, tunneb end Gregor sellena igakord, kui kõrvaltoas nimetatakse raha või kui ta mõtleb selle valu peale, mida ta oma perekonnale teinud on. Süütunne on aga surmav. Seda mõistab Gregor lõpus, kui ta mõistab,et see on ainuke asi, mis takistab ta perel head elu elamast.

Identiteet

Üksinda oma toas, proovib Gregor oma identiteeti üles-ehitada. Identiteeti, mille on ta kaotanud elades ainult teistele. Kuid, ta ei suuda kohustuse eest põgeneda ning teeb kõik, et mitte oma lähedasi ärritada. Gregori identiteedi otsingut ei jõua kuhugi, kuna mehel pole seda kunagi olnudki.

Sümbolism

Putukas

Putuka tähenduse kohta on palju teooriaid. Mõned usuvad, et ta näitab kui tühine oli Gregori elu ning kui mõttetuks ta oma tööd pidas. Teised aga arvavad, et putukas on sümbol ühiskonnast ja tänapäevasest räsitud elust. Kahjur on inimelu sümbol. Paljud on nõus, et putukas esindab Kafka suhet oma isaga. Täpsemalt, näitab prussakas, kuidas Kafka end tundis oma isa tõttu. Ta isa pani meest tundma väiksena ja lõksus.

Mööbel

Mööbli ära viimine on sümbol lootuse kaotamisest, et Gregor võib veel inimeseks muutuda.

Ebaselged sümbolid

Novellis on palju ebaselgeid sümboleid, nagu näiteks number kolm. Lugu on kolmes osas, viimases episoodis oli kolm üürniku ja pereliikmeid oli Gregoril ka kolm. Teine sümbol on vorm, mida ta isa kandis. See võib esindada tema võimu, aga ta kannab seda niikaua, kuni see muutub rasvaseks.Teine sümbol on pilt, kus ta on sõjaväes. See võib esindada aega, kus Gregor kandis endaga kaasas ka mõtet.

Naisepilt

Seinapeal ripub pilt naisest, kes on kaetud karvadega. See pilt võib olla sümbol armastusest, mis valdas Gregorit.

Ühiskonna töö x-rea küsimused

Et vältida arusaamatusi, siis x-rida tähendab seda, et ei ole teada, kumma rea tööküsimustega on tegu, mitte ei ole kümme erinevat rida :)

1. Tabel valimiste funktsioonide ja vabade valimiste põhimõtete kohta (mõlema kohta tuua välja neli punkti)
Vabade valimiste põhimõtted:
- Üldine valimisõigus
- Vaba konkurents valimistel
- Valimised on võrdsed
- Valimised toimuvad regulaarselt

Valimiste funktsioonid: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmiseid; hariv külg.

2. Selgitada, mida tähendab, et valimised on

-üldised- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis põhineksid sool, usul, rassil jms.
-vabad- vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi.
- ühetaolised- kõik hääled on võrdsed ja igal valijal on üks hääl.

3. Tabel otsese demokraatia ja esindusdemokraatia kohta. Selgitada üleüldist osalemist ja enamuse reeglit (küsimärgi all on poliitilist võrdsust puudutav punkt).

4. Millised valimispiirangud võiks Eestis (taas)kehtestada või milliseid muuta? Millised oleksid nende muutuste võimalikud tagajärjed?

5. Mõisted:
- majoritaarne ehk enamusvalimissüsteem- valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei (või isikuvalimise puhul isik) saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata.
- hübriidne ehk segavalimissüsteem - valimissüsteem, mis kasutab üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Parlamendi kohti jagatakse tavaliselt nii- pooled ühe süsteemi järgi ja pooled teise järgi.
- valimisringkond- on üksus, mille piires tehakse kindlaks valimistulemus (jagatakse mandaadid). Eestis on 12 valimisringkonda.
- mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve
isikumandaat- inimene saab valimistel piisaval arvul hääli, ületab kehtestatud kvoodi.
ringkonnamandaat- Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku.Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus.
kompensatsioonimandaat- Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0,5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale.
-valimiskünnis - on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse kogusse (nt parlamenti) pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent (ka seda protsenti nimetatakse valimiskünniseks) hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas.
- avatud nimekiri- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta
suletud nimekiri- kandidaatide järjekorra partei nimekirjas määrab partei ning seda ei muudeta. Seega osutuvad valituteks need, kes asuvad nimekirjas eespool.

6. Mis muutuks Riigikogu koosseisus, kui
- alandatakse valimiskünnist
- antakse hääleõigus mitte eesti kodakondsusega isikutele

7. Võrrelda tabeli põhjal valimissüsteeme (tuua välja tugevused ja puudused)
- Majoritaarne ja proportsionaalne
Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu ja valija tihedam kontakt; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu; tähtis on valitsemise efektiivsus
Miinused: Domineerivad suured erakonnad, sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled.

Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid.

Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub.

8. Kas valimaskäimine on kodanikukohustus või -vabadus?

9. Tuua välja 4 argumenti, mis mõjutavad Sinu kui valija käitumist valimistel.


Kui leidub mõni inimene, kellel on neile, ja ka teistele, küsimustele varasemast vastatud, siis teadke, et vastused on vägagi oodatud.

Aitäh tähelepanu eest:)

Ajalugu, peatükk 23

Vajuta siia! Au ja kiitus Kristinile ja Allanile.