Esialgu vastuseid ei ole, aga kui kellelgi on ilmselgelt liiga palju vaba aega, siis võiks ta siia vastused lisada.
1. Ülesanne- mis on tähtkuju ja määra tema kordinaadid?
2. Sõnasta Kepleri seadused.
3. Iseloomusta õht Maa tüüpi planeeti (tabelist otsida planeedi mass, tihedus, atmosfääri koostis ja tihedus, kaugus päikesest, kaaslaste arv). Iseloomusta ka selle planeedi pinnaehitust, koostist, pinna temperatuuri, aastaaegu (+kust tead, et aastaajad on), elu võimalikkust, planeedi iseärasused.
4. Iseloomusta üht hiidplaneeti (samade punktide järgi)
5. Iseloomusta asteroide või komeete või meteoore/meteoriite
6. Kirjelda tähtede tekkimist, arengut ja hävingut
7. Kirjelda universumi arengut, tekkimist ja hävingut.
Friday, March 19, 2010
Tuesday, March 2, 2010
MM ülekuulamise küsimuste vastused
Lk 29.
1. Miks tekkisid 1950.a pingekolded Lähis-I, Aasias ja Euroopas?
L-I: Pingeid tekitas Iisraeli sünd (ÜRO otsusega 1947.a), mis tekitas konflikte kohalike araablastega, eelkõige nt palestiinlastega. Konfliktid kasvasid ka sõdadeks.
Aasia: kommunistide võimule tulek, samas kui osa riike üritas säilitada demokraatiat. Oma osa oli ka Euroopa, USA ja NSVL sekkumisel teiste riikide asjadesse.
Euroopa: NSV võimutses ikka Ida-Euroopas, loodeti vabanemist, kuid avalikult ei julgenud isegi Lääs välja astuda
2. Miks ei õnnestunud I-E sõltlasriikidel vabaneda NSVL mõjusfäärist?
Hoolimata mitmetest ülestõusudest, ei saavutanud nad eesmärki, sest NSV kasutas nende mahasurumisel vägivalda, surudes igasugused mässud kiirelt maha. Samuti ei osutanud Lääs mingit abi, kuigi seda oodati I-E väga.
3. Missugune 50ndate kriisi ajal oli rahu maailmas suurimas ohus? Miks?
Suessi kriis. Seal olid mitmete riikide huvid mängus- Sb ja Pr tahtsid taastada oma võimu selles piirkonnas, ässitades selleks Iisraeli Egiptusele kallale, NSVL toetas Nasserit relvadega lootuses seal hiljem kommunismi edendada.
4. Mida õppisid külma sõja osapooled 50ndate kriisidest? Põhjendage.
I-E sai aru, et Lääne jutt nende vabastamisest on mull (Berliin ja Ungar). Lääs kaotas oma autoriteeti maailmas (nt Suessi kriisi ajal). NSV aga arvas, et ähvardamisega (tuumasõja) õnnestub tal allutada kapitalistlik maailm. Osaliselt oli tal ka õigus.
5.Kuidas tegutsesid lääneriigid I-E kriiside ajal?
Ei tegutsenud kuidagi. Kardeti NSVL ja seetõttu ei hakatud isegi avalikult hukka mõistma. Kuigi I-E oli räägitud, et nende vabastamiseks on plaan, siis see oli muinasjutt.
Lk 39.
1.Igapäevaelu muudatused 40ndate lõpus ja 50ndate alguses.
Arenes televisioon, 50ndate algul olid USAs värvitelerid. Heaolu sümboliks sai ka VW „põrnikas“. Rõivamoele lisandus militaristlik joon, siiski oli varsti moes jälle ülim naiselikkus. Ehituses (või siis linnade planeerimises) tuli vabaplaneering.
2. Kuidas kasutati sõja ajal välja töötatud tehnilisi uuendusi rahu tingimustes?
Nailonist hakati tootma sukkpükse. Arendati edasi arvutitehnikat. Sõda aitas arendada ka lennundust ja kosmonautikat.
3. Iseloomusta kirj-likke suundi.
Väga populaarne oli eksistentsialism- oam teostesse on seda kirjutanud A.Camus ja S.Beckett.
George Orwell sai tuntuks oma kommunismi kritiseerivate teoste tõttu. Nabokovi „Lolita“ aga jutustas loo, mille kirjutamine varem oleks olnud mõeldamatu.
4. Nõustumine eksistenstialismi arusaamadega inimestest ja elu väärtusest.
Ma arvan, et inimesel on õigus uskuda, mida heaks peab. Kuid ma ei arva, et Stalini repressioonide õigustamine oleks mõistlik. Ta oli siiski kurjategija. Samas, idees et inimene valib endale ise väärtused ja reeglid, mida järgida, pole midagi halba (nii kaua kui nad ei lähe vastuollu ühiskonna normidega).
Lk79
1.Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris?
Vastuolu oli ehk peamiselt selles, et kui läänes arenes edasi kino-, maalikunst, televisoon, siis NSVs jäädi arengus toppama. Erinevalt läänes, kus massikultuur oli laiapõhjaline, oli NSVs oluliseim massikultuuri valdkonnaks kinokunst. On ka teistsuguseid näiteid- A. Solženitsõn kirjutas raamatu, mis sai populaarseks lääne ühiskonnas, kuid mille vastu NSVs korraldati propagandakampaania.
2.Milline teadussaavutus on mõjutanud enim inimeste elu?
Ma arvan, et küberneetika areng, mis sai teoks tänu arvutite arengule. Otseselt on inimeste elu mõjutanud ehk meditsiini areng- 1967.a toimus esimene südamesiirdamis operatsioon ja oluline oli kindlasti ka inimese Kuu peale saatmine (kuigi selle retke tõesuses on kahtlejaid).
3.Kelle valiksite ajastu ikooniks?
Ma arvan, et sõltub valdkonnast. Surematuks on saanud kindlasti Marilyn Monroe, keda jumaldatakse tänapäevani. Aga ka biitlid on seni väga populaarsed ja nende muusikat mängitakse senini.
4.Televisooni roll ühiskonnaelu kujundajana.
Televisooni kaudu näidati presidendikandidaatide debatti, tänu millele Kennedy sai võidu. Samuti kanti televisoonis üle Kennedy matuseid. Tv mõjutas ka spordi arengut, kanti üle suuremaid võistluseid.
5.Kas ja mil määral on kultuur seotud erinevate ideoloogiatega?
On ja ei ole. Tv saab edukalt teha propagandat, samuti ka raamatutes ja isegi muusikaga (NSV oli mitmeid, tema juhte, ülistavaid laule). Ideoloogiast on ehk puutumatuks jäänud maalikunst ja mood. Mood ei ole iseenesest väga oluline kultuuri osa, seega on selle mõnetine kõrvalejäämine ka mõistetav. Samas maalikunstis saab kasutada sümboleid ja asju näidata teistsugustena. 60ndatest on tegelikult vaid üks suurkuju ajalukku saanud- Andy Warhol ja tema teostes ei peegeldu mingit ideoloogiat.
Lk 113
1.Nim 5 sellest kümnendi kultuuritegelast, kes inimesi enim mõjutas.
ABBA, John Travolta, Led Zeppelin jne
3.Kuidas kajastusid kultuurielus poliitilised sündmused?
Roheline liikumine hoogustus- 70ndate keskel oli USAd tabanud energiakriis, säästlikkus.
Seda ajastut iseloomustasid ka igasugused liikumised, suurenes ka kultuuriline globaliseerumine.
Lk147
1.Mis muutus võrreldes eelmise kümnendiga?
Mässumeelsemad tegelased olid maha rahunenud, varasem trots asendus uue teotahte ja lootusega. Seltskonnaajakirjade võiduaeg. Palju teleseriaale
2. Kes on pintsaklipslased? Mida tähendab kuuluda sellesse kihti?
Noored ja edukad inimesed, kes töötasid moodsates kontorites ja saatsid korda finantsimesid. See tähendas olla edukas, rikas ja ilus.
3. Kuivõrd on põhjendatud kosmoseuuringud? Erinevate näidete valdkondadest.
Osaliselt oli põhjendatud. 84.a käis orbiidil korduvalt kasutatav kosmosesüstik. Teisest küljest kulutati sellele siiski liiga palju raha ja kõik katsed kosmosesse minna ei õnnestunud.
4.Kuidas on muutunud AIDS inimeste elu ja arusaamasid?
Haigus, mis võib tabada kõiki- olenemata ühiskondlikust seisust, tööst või haridusest. See on näidanud ka, et meditsiin ei ole kõikvõimas, sest senini puudub ravim.
Lk155
1.Nim riike, kus 20.saj lõpul toimunud demokratiseerumisprotsessid olid edukad.Mis tagas edu?
Balti riigid- tehti radikaaleid reforme, öeldi lahti kommunistmist. Pärast iseseisvumist olid küll poliitiliselt ebastabiilsed (valitsused vahetusid jne), aga areng oli pidev. Edukad olid ka Poola, Tšehhi ja Ungari.
2.Miks oli Kesk- ja I-Euroopa riikidele oluline Nato ja EL ühinemine?
Seda teab vist iga inimene
3. Kas Balkani ps oli sajandivahetusel ikka veel püssirohukelder? Mis on konflikti põhjused?
Balkanil esineb senini konflikte, kuid ma arvan, et see ei ole enam püssirohukelder nagu enne I ms. Samas oli küllaltki verine 90ndate algus, kui Serbia takistas Jugoslaaviasse kuuluvate riikide iseseisvumist.
LK 161 Vastused:
1. Kahepooluselise maailma kadumine nõrgestas kindlasti kommunismi üleüldiselt – alles jäid kaks suuremat režiimi : Kuuba ja Põhja – Korea. Euroopa ja üleüldiselt maailm muutus veidi ühtsemaks, kui seda oldi enne – külma sõja ajal (Lääne – Euroopa riigid suhtlesid nüüd tihedamalt Ida – Euroopa omadega ja samuti ka USA ). Inimeste üldine heaolu kasv, iseseisvuste teke jne. Omamoodi uue ajajärgu algus, mis on mitmekesisem, kuid omade kultuuriliste probleemidega.
2. Terrorism on demokraatia suurim vaenlane, sest demokraatia on selle poolt kõige haavatavam. Demokraatia ei suuda enda olemuses – vabaduste ja õiguste rõhutamine, terrorismi vastu võidelda, sest terrorism põhineb üksikisikulisel ettevõtmisel ja fanatismis, mida rahumeelselt ja lihtsalt poliitikaga on võimatu pidurdada.
3. Inglismaa ja Prantsusmaa jätkasid üsna sarnasel ja konservatiivsel teel, konkureerides samal ajal üksteise ja USA-ga. Samas olid nad ka üksteise liitlased. Saksamaal oli majanduse järjeleaitamisega probleeme, sest ida- ja lääne inimeste vahel olid küllaltki suured erinevused. Probleemid olid ka idablokid, kuid seal sõltus edukus rohkem sellest, et milliseid meetmeid valitsused kasutusele võtsid (N: Tšehhi ja Eesti turumajandus )
4. USA oli küll enda võimsuse tipul, kuid olulisteks probleemideks olid endiselt rassivaen ja terrorismioht. Venemaa oli NSV Liidu kokkuvarisemisega teistest tunduvalt maha jäänud. Võimust võttis röövkapitalism. Tugevnesid korruptsioon ja kuritegevus. Hiljem sõda Tšetseenia vastu jne.
5. No venkud ei saanud demokratiseerumisega ikka üldse hakkama. Nende ühiskond oli lihtsalt nii läbinisti sotskommunistlik, et ega riigijuhid isegi midagi demokraatiataolist näha ei soovinud. Pigem oli see nagu tänapäevalgi „kuntslik demokraatia“.
Koostas Jumal
1. Miks tekkisid 1950.a pingekolded Lähis-I, Aasias ja Euroopas?
L-I: Pingeid tekitas Iisraeli sünd (ÜRO otsusega 1947.a), mis tekitas konflikte kohalike araablastega, eelkõige nt palestiinlastega. Konfliktid kasvasid ka sõdadeks.
Aasia: kommunistide võimule tulek, samas kui osa riike üritas säilitada demokraatiat. Oma osa oli ka Euroopa, USA ja NSVL sekkumisel teiste riikide asjadesse.
Euroopa: NSV võimutses ikka Ida-Euroopas, loodeti vabanemist, kuid avalikult ei julgenud isegi Lääs välja astuda
2. Miks ei õnnestunud I-E sõltlasriikidel vabaneda NSVL mõjusfäärist?
Hoolimata mitmetest ülestõusudest, ei saavutanud nad eesmärki, sest NSV kasutas nende mahasurumisel vägivalda, surudes igasugused mässud kiirelt maha. Samuti ei osutanud Lääs mingit abi, kuigi seda oodati I-E väga.
3. Missugune 50ndate kriisi ajal oli rahu maailmas suurimas ohus? Miks?
Suessi kriis. Seal olid mitmete riikide huvid mängus- Sb ja Pr tahtsid taastada oma võimu selles piirkonnas, ässitades selleks Iisraeli Egiptusele kallale, NSVL toetas Nasserit relvadega lootuses seal hiljem kommunismi edendada.
4. Mida õppisid külma sõja osapooled 50ndate kriisidest? Põhjendage.
I-E sai aru, et Lääne jutt nende vabastamisest on mull (Berliin ja Ungar). Lääs kaotas oma autoriteeti maailmas (nt Suessi kriisi ajal). NSV aga arvas, et ähvardamisega (tuumasõja) õnnestub tal allutada kapitalistlik maailm. Osaliselt oli tal ka õigus.
5.Kuidas tegutsesid lääneriigid I-E kriiside ajal?
Ei tegutsenud kuidagi. Kardeti NSVL ja seetõttu ei hakatud isegi avalikult hukka mõistma. Kuigi I-E oli räägitud, et nende vabastamiseks on plaan, siis see oli muinasjutt.
Lk 39.
1.Igapäevaelu muudatused 40ndate lõpus ja 50ndate alguses.
Arenes televisioon, 50ndate algul olid USAs värvitelerid. Heaolu sümboliks sai ka VW „põrnikas“. Rõivamoele lisandus militaristlik joon, siiski oli varsti moes jälle ülim naiselikkus. Ehituses (või siis linnade planeerimises) tuli vabaplaneering.
2. Kuidas kasutati sõja ajal välja töötatud tehnilisi uuendusi rahu tingimustes?
Nailonist hakati tootma sukkpükse. Arendati edasi arvutitehnikat. Sõda aitas arendada ka lennundust ja kosmonautikat.
3. Iseloomusta kirj-likke suundi.
Väga populaarne oli eksistentsialism- oam teostesse on seda kirjutanud A.Camus ja S.Beckett.
George Orwell sai tuntuks oma kommunismi kritiseerivate teoste tõttu. Nabokovi „Lolita“ aga jutustas loo, mille kirjutamine varem oleks olnud mõeldamatu.
4. Nõustumine eksistenstialismi arusaamadega inimestest ja elu väärtusest.
Ma arvan, et inimesel on õigus uskuda, mida heaks peab. Kuid ma ei arva, et Stalini repressioonide õigustamine oleks mõistlik. Ta oli siiski kurjategija. Samas, idees et inimene valib endale ise väärtused ja reeglid, mida järgida, pole midagi halba (nii kaua kui nad ei lähe vastuollu ühiskonna normidega).
Lk79
1.Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris?
Vastuolu oli ehk peamiselt selles, et kui läänes arenes edasi kino-, maalikunst, televisoon, siis NSVs jäädi arengus toppama. Erinevalt läänes, kus massikultuur oli laiapõhjaline, oli NSVs oluliseim massikultuuri valdkonnaks kinokunst. On ka teistsuguseid näiteid- A. Solženitsõn kirjutas raamatu, mis sai populaarseks lääne ühiskonnas, kuid mille vastu NSVs korraldati propagandakampaania.
2.Milline teadussaavutus on mõjutanud enim inimeste elu?
Ma arvan, et küberneetika areng, mis sai teoks tänu arvutite arengule. Otseselt on inimeste elu mõjutanud ehk meditsiini areng- 1967.a toimus esimene südamesiirdamis operatsioon ja oluline oli kindlasti ka inimese Kuu peale saatmine (kuigi selle retke tõesuses on kahtlejaid).
3.Kelle valiksite ajastu ikooniks?
Ma arvan, et sõltub valdkonnast. Surematuks on saanud kindlasti Marilyn Monroe, keda jumaldatakse tänapäevani. Aga ka biitlid on seni väga populaarsed ja nende muusikat mängitakse senini.
4.Televisooni roll ühiskonnaelu kujundajana.
Televisooni kaudu näidati presidendikandidaatide debatti, tänu millele Kennedy sai võidu. Samuti kanti televisoonis üle Kennedy matuseid. Tv mõjutas ka spordi arengut, kanti üle suuremaid võistluseid.
5.Kas ja mil määral on kultuur seotud erinevate ideoloogiatega?
On ja ei ole. Tv saab edukalt teha propagandat, samuti ka raamatutes ja isegi muusikaga (NSV oli mitmeid, tema juhte, ülistavaid laule). Ideoloogiast on ehk puutumatuks jäänud maalikunst ja mood. Mood ei ole iseenesest väga oluline kultuuri osa, seega on selle mõnetine kõrvalejäämine ka mõistetav. Samas maalikunstis saab kasutada sümboleid ja asju näidata teistsugustena. 60ndatest on tegelikult vaid üks suurkuju ajalukku saanud- Andy Warhol ja tema teostes ei peegeldu mingit ideoloogiat.
Lk 113
1.Nim 5 sellest kümnendi kultuuritegelast, kes inimesi enim mõjutas.
ABBA, John Travolta, Led Zeppelin jne
3.Kuidas kajastusid kultuurielus poliitilised sündmused?
Roheline liikumine hoogustus- 70ndate keskel oli USAd tabanud energiakriis, säästlikkus.
Seda ajastut iseloomustasid ka igasugused liikumised, suurenes ka kultuuriline globaliseerumine.
Lk147
1.Mis muutus võrreldes eelmise kümnendiga?
Mässumeelsemad tegelased olid maha rahunenud, varasem trots asendus uue teotahte ja lootusega. Seltskonnaajakirjade võiduaeg. Palju teleseriaale
2. Kes on pintsaklipslased? Mida tähendab kuuluda sellesse kihti?
Noored ja edukad inimesed, kes töötasid moodsates kontorites ja saatsid korda finantsimesid. See tähendas olla edukas, rikas ja ilus.
3. Kuivõrd on põhjendatud kosmoseuuringud? Erinevate näidete valdkondadest.
Osaliselt oli põhjendatud. 84.a käis orbiidil korduvalt kasutatav kosmosesüstik. Teisest küljest kulutati sellele siiski liiga palju raha ja kõik katsed kosmosesse minna ei õnnestunud.
4.Kuidas on muutunud AIDS inimeste elu ja arusaamasid?
Haigus, mis võib tabada kõiki- olenemata ühiskondlikust seisust, tööst või haridusest. See on näidanud ka, et meditsiin ei ole kõikvõimas, sest senini puudub ravim.
Lk155
1.Nim riike, kus 20.saj lõpul toimunud demokratiseerumisprotsessid olid edukad.Mis tagas edu?
Balti riigid- tehti radikaaleid reforme, öeldi lahti kommunistmist. Pärast iseseisvumist olid küll poliitiliselt ebastabiilsed (valitsused vahetusid jne), aga areng oli pidev. Edukad olid ka Poola, Tšehhi ja Ungari.
2.Miks oli Kesk- ja I-Euroopa riikidele oluline Nato ja EL ühinemine?
Seda teab vist iga inimene
3. Kas Balkani ps oli sajandivahetusel ikka veel püssirohukelder? Mis on konflikti põhjused?
Balkanil esineb senini konflikte, kuid ma arvan, et see ei ole enam püssirohukelder nagu enne I ms. Samas oli küllaltki verine 90ndate algus, kui Serbia takistas Jugoslaaviasse kuuluvate riikide iseseisvumist.
LK 161 Vastused:
1. Kahepooluselise maailma kadumine nõrgestas kindlasti kommunismi üleüldiselt – alles jäid kaks suuremat režiimi : Kuuba ja Põhja – Korea. Euroopa ja üleüldiselt maailm muutus veidi ühtsemaks, kui seda oldi enne – külma sõja ajal (Lääne – Euroopa riigid suhtlesid nüüd tihedamalt Ida – Euroopa omadega ja samuti ka USA ). Inimeste üldine heaolu kasv, iseseisvuste teke jne. Omamoodi uue ajajärgu algus, mis on mitmekesisem, kuid omade kultuuriliste probleemidega.
2. Terrorism on demokraatia suurim vaenlane, sest demokraatia on selle poolt kõige haavatavam. Demokraatia ei suuda enda olemuses – vabaduste ja õiguste rõhutamine, terrorismi vastu võidelda, sest terrorism põhineb üksikisikulisel ettevõtmisel ja fanatismis, mida rahumeelselt ja lihtsalt poliitikaga on võimatu pidurdada.
3. Inglismaa ja Prantsusmaa jätkasid üsna sarnasel ja konservatiivsel teel, konkureerides samal ajal üksteise ja USA-ga. Samas olid nad ka üksteise liitlased. Saksamaal oli majanduse järjeleaitamisega probleeme, sest ida- ja lääne inimeste vahel olid küllaltki suured erinevused. Probleemid olid ka idablokid, kuid seal sõltus edukus rohkem sellest, et milliseid meetmeid valitsused kasutusele võtsid (N: Tšehhi ja Eesti turumajandus )
4. USA oli küll enda võimsuse tipul, kuid olulisteks probleemideks olid endiselt rassivaen ja terrorismioht. Venemaa oli NSV Liidu kokkuvarisemisega teistest tunduvalt maha jäänud. Võimust võttis röövkapitalism. Tugevnesid korruptsioon ja kuritegevus. Hiljem sõda Tšetseenia vastu jne.
5. No venkud ei saanud demokratiseerumisega ikka üldse hakkama. Nende ühiskond oli lihtsalt nii läbinisti sotskommunistlik, et ega riigijuhid isegi midagi demokraatiataolist näha ei soovinud. Pigem oli see nagu tänapäevalgi „kuntslik demokraatia“.
Koostas Jumal
Subscribe to:
Comments (Atom)