Esialgu vastuseid ei ole, aga kui kellelgi on ilmselgelt liiga palju vaba aega, siis võiks ta siia vastused lisada.
1. Ülesanne- mis on tähtkuju ja määra tema kordinaadid?
2. Sõnasta Kepleri seadused.
3. Iseloomusta õht Maa tüüpi planeeti (tabelist otsida planeedi mass, tihedus, atmosfääri koostis ja tihedus, kaugus päikesest, kaaslaste arv). Iseloomusta ka selle planeedi pinnaehitust, koostist, pinna temperatuuri, aastaaegu (+kust tead, et aastaajad on), elu võimalikkust, planeedi iseärasused.
4. Iseloomusta üht hiidplaneeti (samade punktide järgi)
5. Iseloomusta asteroide või komeete või meteoore/meteoriite
6. Kirjelda tähtede tekkimist, arengut ja hävingut
7. Kirjelda universumi arengut, tekkimist ja hävingut.
Friday, March 19, 2010
Tuesday, March 2, 2010
MM ülekuulamise küsimuste vastused
Lk 29.
1. Miks tekkisid 1950.a pingekolded Lähis-I, Aasias ja Euroopas?
L-I: Pingeid tekitas Iisraeli sünd (ÜRO otsusega 1947.a), mis tekitas konflikte kohalike araablastega, eelkõige nt palestiinlastega. Konfliktid kasvasid ka sõdadeks.
Aasia: kommunistide võimule tulek, samas kui osa riike üritas säilitada demokraatiat. Oma osa oli ka Euroopa, USA ja NSVL sekkumisel teiste riikide asjadesse.
Euroopa: NSV võimutses ikka Ida-Euroopas, loodeti vabanemist, kuid avalikult ei julgenud isegi Lääs välja astuda
2. Miks ei õnnestunud I-E sõltlasriikidel vabaneda NSVL mõjusfäärist?
Hoolimata mitmetest ülestõusudest, ei saavutanud nad eesmärki, sest NSV kasutas nende mahasurumisel vägivalda, surudes igasugused mässud kiirelt maha. Samuti ei osutanud Lääs mingit abi, kuigi seda oodati I-E väga.
3. Missugune 50ndate kriisi ajal oli rahu maailmas suurimas ohus? Miks?
Suessi kriis. Seal olid mitmete riikide huvid mängus- Sb ja Pr tahtsid taastada oma võimu selles piirkonnas, ässitades selleks Iisraeli Egiptusele kallale, NSVL toetas Nasserit relvadega lootuses seal hiljem kommunismi edendada.
4. Mida õppisid külma sõja osapooled 50ndate kriisidest? Põhjendage.
I-E sai aru, et Lääne jutt nende vabastamisest on mull (Berliin ja Ungar). Lääs kaotas oma autoriteeti maailmas (nt Suessi kriisi ajal). NSV aga arvas, et ähvardamisega (tuumasõja) õnnestub tal allutada kapitalistlik maailm. Osaliselt oli tal ka õigus.
5.Kuidas tegutsesid lääneriigid I-E kriiside ajal?
Ei tegutsenud kuidagi. Kardeti NSVL ja seetõttu ei hakatud isegi avalikult hukka mõistma. Kuigi I-E oli räägitud, et nende vabastamiseks on plaan, siis see oli muinasjutt.
Lk 39.
1.Igapäevaelu muudatused 40ndate lõpus ja 50ndate alguses.
Arenes televisioon, 50ndate algul olid USAs värvitelerid. Heaolu sümboliks sai ka VW „põrnikas“. Rõivamoele lisandus militaristlik joon, siiski oli varsti moes jälle ülim naiselikkus. Ehituses (või siis linnade planeerimises) tuli vabaplaneering.
2. Kuidas kasutati sõja ajal välja töötatud tehnilisi uuendusi rahu tingimustes?
Nailonist hakati tootma sukkpükse. Arendati edasi arvutitehnikat. Sõda aitas arendada ka lennundust ja kosmonautikat.
3. Iseloomusta kirj-likke suundi.
Väga populaarne oli eksistentsialism- oam teostesse on seda kirjutanud A.Camus ja S.Beckett.
George Orwell sai tuntuks oma kommunismi kritiseerivate teoste tõttu. Nabokovi „Lolita“ aga jutustas loo, mille kirjutamine varem oleks olnud mõeldamatu.
4. Nõustumine eksistenstialismi arusaamadega inimestest ja elu väärtusest.
Ma arvan, et inimesel on õigus uskuda, mida heaks peab. Kuid ma ei arva, et Stalini repressioonide õigustamine oleks mõistlik. Ta oli siiski kurjategija. Samas, idees et inimene valib endale ise väärtused ja reeglid, mida järgida, pole midagi halba (nii kaua kui nad ei lähe vastuollu ühiskonna normidega).
Lk79
1.Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris?
Vastuolu oli ehk peamiselt selles, et kui läänes arenes edasi kino-, maalikunst, televisoon, siis NSVs jäädi arengus toppama. Erinevalt läänes, kus massikultuur oli laiapõhjaline, oli NSVs oluliseim massikultuuri valdkonnaks kinokunst. On ka teistsuguseid näiteid- A. Solženitsõn kirjutas raamatu, mis sai populaarseks lääne ühiskonnas, kuid mille vastu NSVs korraldati propagandakampaania.
2.Milline teadussaavutus on mõjutanud enim inimeste elu?
Ma arvan, et küberneetika areng, mis sai teoks tänu arvutite arengule. Otseselt on inimeste elu mõjutanud ehk meditsiini areng- 1967.a toimus esimene südamesiirdamis operatsioon ja oluline oli kindlasti ka inimese Kuu peale saatmine (kuigi selle retke tõesuses on kahtlejaid).
3.Kelle valiksite ajastu ikooniks?
Ma arvan, et sõltub valdkonnast. Surematuks on saanud kindlasti Marilyn Monroe, keda jumaldatakse tänapäevani. Aga ka biitlid on seni väga populaarsed ja nende muusikat mängitakse senini.
4.Televisooni roll ühiskonnaelu kujundajana.
Televisooni kaudu näidati presidendikandidaatide debatti, tänu millele Kennedy sai võidu. Samuti kanti televisoonis üle Kennedy matuseid. Tv mõjutas ka spordi arengut, kanti üle suuremaid võistluseid.
5.Kas ja mil määral on kultuur seotud erinevate ideoloogiatega?
On ja ei ole. Tv saab edukalt teha propagandat, samuti ka raamatutes ja isegi muusikaga (NSV oli mitmeid, tema juhte, ülistavaid laule). Ideoloogiast on ehk puutumatuks jäänud maalikunst ja mood. Mood ei ole iseenesest väga oluline kultuuri osa, seega on selle mõnetine kõrvalejäämine ka mõistetav. Samas maalikunstis saab kasutada sümboleid ja asju näidata teistsugustena. 60ndatest on tegelikult vaid üks suurkuju ajalukku saanud- Andy Warhol ja tema teostes ei peegeldu mingit ideoloogiat.
Lk 113
1.Nim 5 sellest kümnendi kultuuritegelast, kes inimesi enim mõjutas.
ABBA, John Travolta, Led Zeppelin jne
3.Kuidas kajastusid kultuurielus poliitilised sündmused?
Roheline liikumine hoogustus- 70ndate keskel oli USAd tabanud energiakriis, säästlikkus.
Seda ajastut iseloomustasid ka igasugused liikumised, suurenes ka kultuuriline globaliseerumine.
Lk147
1.Mis muutus võrreldes eelmise kümnendiga?
Mässumeelsemad tegelased olid maha rahunenud, varasem trots asendus uue teotahte ja lootusega. Seltskonnaajakirjade võiduaeg. Palju teleseriaale
2. Kes on pintsaklipslased? Mida tähendab kuuluda sellesse kihti?
Noored ja edukad inimesed, kes töötasid moodsates kontorites ja saatsid korda finantsimesid. See tähendas olla edukas, rikas ja ilus.
3. Kuivõrd on põhjendatud kosmoseuuringud? Erinevate näidete valdkondadest.
Osaliselt oli põhjendatud. 84.a käis orbiidil korduvalt kasutatav kosmosesüstik. Teisest küljest kulutati sellele siiski liiga palju raha ja kõik katsed kosmosesse minna ei õnnestunud.
4.Kuidas on muutunud AIDS inimeste elu ja arusaamasid?
Haigus, mis võib tabada kõiki- olenemata ühiskondlikust seisust, tööst või haridusest. See on näidanud ka, et meditsiin ei ole kõikvõimas, sest senini puudub ravim.
Lk155
1.Nim riike, kus 20.saj lõpul toimunud demokratiseerumisprotsessid olid edukad.Mis tagas edu?
Balti riigid- tehti radikaaleid reforme, öeldi lahti kommunistmist. Pärast iseseisvumist olid küll poliitiliselt ebastabiilsed (valitsused vahetusid jne), aga areng oli pidev. Edukad olid ka Poola, Tšehhi ja Ungari.
2.Miks oli Kesk- ja I-Euroopa riikidele oluline Nato ja EL ühinemine?
Seda teab vist iga inimene
3. Kas Balkani ps oli sajandivahetusel ikka veel püssirohukelder? Mis on konflikti põhjused?
Balkanil esineb senini konflikte, kuid ma arvan, et see ei ole enam püssirohukelder nagu enne I ms. Samas oli küllaltki verine 90ndate algus, kui Serbia takistas Jugoslaaviasse kuuluvate riikide iseseisvumist.
LK 161 Vastused:
1. Kahepooluselise maailma kadumine nõrgestas kindlasti kommunismi üleüldiselt – alles jäid kaks suuremat režiimi : Kuuba ja Põhja – Korea. Euroopa ja üleüldiselt maailm muutus veidi ühtsemaks, kui seda oldi enne – külma sõja ajal (Lääne – Euroopa riigid suhtlesid nüüd tihedamalt Ida – Euroopa omadega ja samuti ka USA ). Inimeste üldine heaolu kasv, iseseisvuste teke jne. Omamoodi uue ajajärgu algus, mis on mitmekesisem, kuid omade kultuuriliste probleemidega.
2. Terrorism on demokraatia suurim vaenlane, sest demokraatia on selle poolt kõige haavatavam. Demokraatia ei suuda enda olemuses – vabaduste ja õiguste rõhutamine, terrorismi vastu võidelda, sest terrorism põhineb üksikisikulisel ettevõtmisel ja fanatismis, mida rahumeelselt ja lihtsalt poliitikaga on võimatu pidurdada.
3. Inglismaa ja Prantsusmaa jätkasid üsna sarnasel ja konservatiivsel teel, konkureerides samal ajal üksteise ja USA-ga. Samas olid nad ka üksteise liitlased. Saksamaal oli majanduse järjeleaitamisega probleeme, sest ida- ja lääne inimeste vahel olid küllaltki suured erinevused. Probleemid olid ka idablokid, kuid seal sõltus edukus rohkem sellest, et milliseid meetmeid valitsused kasutusele võtsid (N: Tšehhi ja Eesti turumajandus )
4. USA oli küll enda võimsuse tipul, kuid olulisteks probleemideks olid endiselt rassivaen ja terrorismioht. Venemaa oli NSV Liidu kokkuvarisemisega teistest tunduvalt maha jäänud. Võimust võttis röövkapitalism. Tugevnesid korruptsioon ja kuritegevus. Hiljem sõda Tšetseenia vastu jne.
5. No venkud ei saanud demokratiseerumisega ikka üldse hakkama. Nende ühiskond oli lihtsalt nii läbinisti sotskommunistlik, et ega riigijuhid isegi midagi demokraatiataolist näha ei soovinud. Pigem oli see nagu tänapäevalgi „kuntslik demokraatia“.
Koostas Jumal
1. Miks tekkisid 1950.a pingekolded Lähis-I, Aasias ja Euroopas?
L-I: Pingeid tekitas Iisraeli sünd (ÜRO otsusega 1947.a), mis tekitas konflikte kohalike araablastega, eelkõige nt palestiinlastega. Konfliktid kasvasid ka sõdadeks.
Aasia: kommunistide võimule tulek, samas kui osa riike üritas säilitada demokraatiat. Oma osa oli ka Euroopa, USA ja NSVL sekkumisel teiste riikide asjadesse.
Euroopa: NSV võimutses ikka Ida-Euroopas, loodeti vabanemist, kuid avalikult ei julgenud isegi Lääs välja astuda
2. Miks ei õnnestunud I-E sõltlasriikidel vabaneda NSVL mõjusfäärist?
Hoolimata mitmetest ülestõusudest, ei saavutanud nad eesmärki, sest NSV kasutas nende mahasurumisel vägivalda, surudes igasugused mässud kiirelt maha. Samuti ei osutanud Lääs mingit abi, kuigi seda oodati I-E väga.
3. Missugune 50ndate kriisi ajal oli rahu maailmas suurimas ohus? Miks?
Suessi kriis. Seal olid mitmete riikide huvid mängus- Sb ja Pr tahtsid taastada oma võimu selles piirkonnas, ässitades selleks Iisraeli Egiptusele kallale, NSVL toetas Nasserit relvadega lootuses seal hiljem kommunismi edendada.
4. Mida õppisid külma sõja osapooled 50ndate kriisidest? Põhjendage.
I-E sai aru, et Lääne jutt nende vabastamisest on mull (Berliin ja Ungar). Lääs kaotas oma autoriteeti maailmas (nt Suessi kriisi ajal). NSV aga arvas, et ähvardamisega (tuumasõja) õnnestub tal allutada kapitalistlik maailm. Osaliselt oli tal ka õigus.
5.Kuidas tegutsesid lääneriigid I-E kriiside ajal?
Ei tegutsenud kuidagi. Kardeti NSVL ja seetõttu ei hakatud isegi avalikult hukka mõistma. Kuigi I-E oli räägitud, et nende vabastamiseks on plaan, siis see oli muinasjutt.
Lk 39.
1.Igapäevaelu muudatused 40ndate lõpus ja 50ndate alguses.
Arenes televisioon, 50ndate algul olid USAs värvitelerid. Heaolu sümboliks sai ka VW „põrnikas“. Rõivamoele lisandus militaristlik joon, siiski oli varsti moes jälle ülim naiselikkus. Ehituses (või siis linnade planeerimises) tuli vabaplaneering.
2. Kuidas kasutati sõja ajal välja töötatud tehnilisi uuendusi rahu tingimustes?
Nailonist hakati tootma sukkpükse. Arendati edasi arvutitehnikat. Sõda aitas arendada ka lennundust ja kosmonautikat.
3. Iseloomusta kirj-likke suundi.
Väga populaarne oli eksistentsialism- oam teostesse on seda kirjutanud A.Camus ja S.Beckett.
George Orwell sai tuntuks oma kommunismi kritiseerivate teoste tõttu. Nabokovi „Lolita“ aga jutustas loo, mille kirjutamine varem oleks olnud mõeldamatu.
4. Nõustumine eksistenstialismi arusaamadega inimestest ja elu väärtusest.
Ma arvan, et inimesel on õigus uskuda, mida heaks peab. Kuid ma ei arva, et Stalini repressioonide õigustamine oleks mõistlik. Ta oli siiski kurjategija. Samas, idees et inimene valib endale ise väärtused ja reeglid, mida järgida, pole midagi halba (nii kaua kui nad ei lähe vastuollu ühiskonna normidega).
Lk79
1.Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris?
Vastuolu oli ehk peamiselt selles, et kui läänes arenes edasi kino-, maalikunst, televisoon, siis NSVs jäädi arengus toppama. Erinevalt läänes, kus massikultuur oli laiapõhjaline, oli NSVs oluliseim massikultuuri valdkonnaks kinokunst. On ka teistsuguseid näiteid- A. Solženitsõn kirjutas raamatu, mis sai populaarseks lääne ühiskonnas, kuid mille vastu NSVs korraldati propagandakampaania.
2.Milline teadussaavutus on mõjutanud enim inimeste elu?
Ma arvan, et küberneetika areng, mis sai teoks tänu arvutite arengule. Otseselt on inimeste elu mõjutanud ehk meditsiini areng- 1967.a toimus esimene südamesiirdamis operatsioon ja oluline oli kindlasti ka inimese Kuu peale saatmine (kuigi selle retke tõesuses on kahtlejaid).
3.Kelle valiksite ajastu ikooniks?
Ma arvan, et sõltub valdkonnast. Surematuks on saanud kindlasti Marilyn Monroe, keda jumaldatakse tänapäevani. Aga ka biitlid on seni väga populaarsed ja nende muusikat mängitakse senini.
4.Televisooni roll ühiskonnaelu kujundajana.
Televisooni kaudu näidati presidendikandidaatide debatti, tänu millele Kennedy sai võidu. Samuti kanti televisoonis üle Kennedy matuseid. Tv mõjutas ka spordi arengut, kanti üle suuremaid võistluseid.
5.Kas ja mil määral on kultuur seotud erinevate ideoloogiatega?
On ja ei ole. Tv saab edukalt teha propagandat, samuti ka raamatutes ja isegi muusikaga (NSV oli mitmeid, tema juhte, ülistavaid laule). Ideoloogiast on ehk puutumatuks jäänud maalikunst ja mood. Mood ei ole iseenesest väga oluline kultuuri osa, seega on selle mõnetine kõrvalejäämine ka mõistetav. Samas maalikunstis saab kasutada sümboleid ja asju näidata teistsugustena. 60ndatest on tegelikult vaid üks suurkuju ajalukku saanud- Andy Warhol ja tema teostes ei peegeldu mingit ideoloogiat.
Lk 113
1.Nim 5 sellest kümnendi kultuuritegelast, kes inimesi enim mõjutas.
ABBA, John Travolta, Led Zeppelin jne
3.Kuidas kajastusid kultuurielus poliitilised sündmused?
Roheline liikumine hoogustus- 70ndate keskel oli USAd tabanud energiakriis, säästlikkus.
Seda ajastut iseloomustasid ka igasugused liikumised, suurenes ka kultuuriline globaliseerumine.
Lk147
1.Mis muutus võrreldes eelmise kümnendiga?
Mässumeelsemad tegelased olid maha rahunenud, varasem trots asendus uue teotahte ja lootusega. Seltskonnaajakirjade võiduaeg. Palju teleseriaale
2. Kes on pintsaklipslased? Mida tähendab kuuluda sellesse kihti?
Noored ja edukad inimesed, kes töötasid moodsates kontorites ja saatsid korda finantsimesid. See tähendas olla edukas, rikas ja ilus.
3. Kuivõrd on põhjendatud kosmoseuuringud? Erinevate näidete valdkondadest.
Osaliselt oli põhjendatud. 84.a käis orbiidil korduvalt kasutatav kosmosesüstik. Teisest küljest kulutati sellele siiski liiga palju raha ja kõik katsed kosmosesse minna ei õnnestunud.
4.Kuidas on muutunud AIDS inimeste elu ja arusaamasid?
Haigus, mis võib tabada kõiki- olenemata ühiskondlikust seisust, tööst või haridusest. See on näidanud ka, et meditsiin ei ole kõikvõimas, sest senini puudub ravim.
Lk155
1.Nim riike, kus 20.saj lõpul toimunud demokratiseerumisprotsessid olid edukad.Mis tagas edu?
Balti riigid- tehti radikaaleid reforme, öeldi lahti kommunistmist. Pärast iseseisvumist olid küll poliitiliselt ebastabiilsed (valitsused vahetusid jne), aga areng oli pidev. Edukad olid ka Poola, Tšehhi ja Ungari.
2.Miks oli Kesk- ja I-Euroopa riikidele oluline Nato ja EL ühinemine?
Seda teab vist iga inimene
3. Kas Balkani ps oli sajandivahetusel ikka veel püssirohukelder? Mis on konflikti põhjused?
Balkanil esineb senini konflikte, kuid ma arvan, et see ei ole enam püssirohukelder nagu enne I ms. Samas oli küllaltki verine 90ndate algus, kui Serbia takistas Jugoslaaviasse kuuluvate riikide iseseisvumist.
LK 161 Vastused:
1. Kahepooluselise maailma kadumine nõrgestas kindlasti kommunismi üleüldiselt – alles jäid kaks suuremat režiimi : Kuuba ja Põhja – Korea. Euroopa ja üleüldiselt maailm muutus veidi ühtsemaks, kui seda oldi enne – külma sõja ajal (Lääne – Euroopa riigid suhtlesid nüüd tihedamalt Ida – Euroopa omadega ja samuti ka USA ). Inimeste üldine heaolu kasv, iseseisvuste teke jne. Omamoodi uue ajajärgu algus, mis on mitmekesisem, kuid omade kultuuriliste probleemidega.
2. Terrorism on demokraatia suurim vaenlane, sest demokraatia on selle poolt kõige haavatavam. Demokraatia ei suuda enda olemuses – vabaduste ja õiguste rõhutamine, terrorismi vastu võidelda, sest terrorism põhineb üksikisikulisel ettevõtmisel ja fanatismis, mida rahumeelselt ja lihtsalt poliitikaga on võimatu pidurdada.
3. Inglismaa ja Prantsusmaa jätkasid üsna sarnasel ja konservatiivsel teel, konkureerides samal ajal üksteise ja USA-ga. Samas olid nad ka üksteise liitlased. Saksamaal oli majanduse järjeleaitamisega probleeme, sest ida- ja lääne inimeste vahel olid küllaltki suured erinevused. Probleemid olid ka idablokid, kuid seal sõltus edukus rohkem sellest, et milliseid meetmeid valitsused kasutusele võtsid (N: Tšehhi ja Eesti turumajandus )
4. USA oli küll enda võimsuse tipul, kuid olulisteks probleemideks olid endiselt rassivaen ja terrorismioht. Venemaa oli NSV Liidu kokkuvarisemisega teistest tunduvalt maha jäänud. Võimust võttis röövkapitalism. Tugevnesid korruptsioon ja kuritegevus. Hiljem sõda Tšetseenia vastu jne.
5. No venkud ei saanud demokratiseerumisega ikka üldse hakkama. Nende ühiskond oli lihtsalt nii läbinisti sotskommunistlik, et ega riigijuhid isegi midagi demokraatiataolist näha ei soovinud. Pigem oli see nagu tänapäevalgi „kuntslik demokraatia“.
Koostas Jumal
Thursday, February 25, 2010
Thursday, February 11, 2010
USA KT kordamine
1. Kui suur on USA pindala? 9 826 630 km2
2. USA asutamisaeg? 1776
3. USA seadusandlikud organid (nimetused, pädevused)? Seadusandlik organ on Kongress
4. USA juhid ja riigipead (nii isikud kui institutsioonid)? Truman, Eisenhower, Kennedy, Johnson, Nixon, Ford, Carter, Reagan, Bush..jne
5. Pööre USA välispoliitikas 1947.-1949. a. Containment ehk pidurdusdoktriin. mille eesmärk olin seista pärast Teist maailmasõda vastu NSV Liidu ekspansioonile. Cont-poliitika ellurakendamisel kõikus USA kahe lähenemise vahel - 1) sümmeetrilise ohjeldamine, selle kohaselt pidi USA reageerima ohtudele ükskõik kus ja millal, kus konflikt tekib (Korea, Vietnam); 2) teine strateegia ütles, et USA vaatab probleeme ka seal, kus need veel eriti teravaks pole jõudnud minna. Cont-poliitika peamiseks löögirusikaks oli USA kaitse ja julgeolekupoliitika. Kriitika - jagunes kolmeks. Ühed arvasid, et see oli juba olemuselt vale, kuna diplomaatiline kapital jääb niimoodi väikseks. Realistid arvasid, et ohjeldamine võib viia psühholoogilse ja poliitilise ülepingeni; kolmandat lähtekohta esindas USA administratsiooni minister Morris, kes kahtles, kas USA-l on selleks moraalset õigust. Igal juhul oli aga USA sunnitud pärast II MSi võtma maailmapolitseiniku rolli.
6. Makartism. hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Ametlik õigustus sellisele karmile taktikalle oli see, et vasakpoolsed moodustavad viienda kolonni, sarnaselt sellele, kes II MSi alguspäevil natse abistas ning et nad on valmis kommunismi ekspansiooni maailmas sabotaazhi ja spionaazhi abil toetama.
7. Õiglane kurss ehk Fair Deal. 1949 kuulutas Truman välja uue Õiglase kursi (valimisprogramm Fair Deal), lubades vähendada tööpuudust ja parandada rahva elujärge, arendades eelkõige tervishoiusüsteeemi ja ehitades juurde uusi maju.
8. Tagasitõrjumisdoktriin ehk roll back. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut.
9. Sõjalis-tööstuslik kompleks. USA Eisenhoweri aegne seisund, mil panustati suuresti sõjatööstusse ja seega tekkis taoline kompleks, mille osatähtsus oli võrreldes muu majandusega suhteliselt suur.
10. Kennedy New Frontier. Kennedy valimisprogramm, mis lubas
11. Kennedy majanduspoliitika. - seisaku ületamine
12. Probleem lahendati keinseanistlikult (inflatsiooniga majanduse elavdamine), väga edukalt. 61-ö 66 kasvas rahvuslik koguprodukt 7,1 - 7,7 % aastas.
13. Kennedy välispoliitika ja flexible response. Loobuti tagasitõrjumisdoktriinist, kuna seda ei olnud võimalik rakendada, selle asemel paindlik reageerimine, nägi ette lokaalsete sõdade pidamist.
14. USA peab olema võimeline pidama kahte suurt ja ühte väikest sõda. Kuuba kriis lahenes USAle edukalt.
15. Johnsoni Great Society. ulatuslik reformikava, eesmärgiga tagada küllus ja vabadus kõigile, sotsiaalpoliitika
16. Johnson ja Vietnami sõda. Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
17. Probleemid mustanahalistega. Probleem kerkis esile, sest neegreid ei läinud enam maal tarvis. Neegrid hakkasid linna ja põhjapoole liikuma. Peamiseks probleemiks oli diskrimineerimine töölevõtul jne, mis küll 1954 seadusega keelati, aga praktikas muutus vähe. 1964a neegrite olukorda parandav seadus – kodanikuõiguste seadus.
18. Nixon ja ``Seadus ja kord``. Nixoni valimislubadus/platvorm, mis ei arvestanud kuigivõrd noorte ja mustanahalistega. Selle programmi tulemusena hakkasid teda toetama rohkem rikkamad, valged ja pigem vanemad inimesed.
19. Nixoni doktriin. Aka Guami doktoriin. Nixoni väljaütlemine USA välispoliitilise kursi muutmise kohta, mis oli eelkõige tingitud ebaedust Vietnamis.
20. Watergate. Demokraatide kontorisse sissemurdmise skandaal valimiste ajal, millesse oli segatud ka äsjane president Nixon. (1972)
21. USA Fordi ja Carteri ajal. Ford hoidis endist välispoliitilist joont ja suunas rohkem kokkuhoiule, kuna ta ei olnud rahva poolt valitud. Carteri ajal majanduslik olukord halvenes, tekkis lühike majanduslangus. Carteri välispoliitika oli ebaedukas. Nad on mõlemad presidendid, kelle tegusid alahinnati, kuid kes tegelikult andsid USAle tuleviku suhtes päris palju.
22. Reagani majandus ja maksupoliitika. Vähendas makse, vähendas riigi väljaminekuid. Föderaalkulud hakkasid aga samas hoopis kasvama, mistõttu tuli võtta laene ning lõpuks tuli seepärast ikkagi makse tõsta. Olukord soosis rikkaid ja halvendas vaeste olukorda. 1987 18.okt – börsikrahh.
23. Reagani välispoliitika, tähesõjad ja suhted NSVLiga. Suhted NSVLiga olid taas madalseisus. Tähesõdade programm jne . Eelarvepuudujääk kasvas 200 miljrd dollarini. Vallutati Grenada, pommitati Liibüat. Teisel ametiajal lubas jätkata enda kurssi, aga suhted NSVLiga paranesid.
24. Bushi-aegne USA välispoliitika (NSVLi kokkuvarisemine, Lahesõda).
NSVLi kokkuvarisemine oli Bushile kindlasti rõõmusõnum.
....
2. USA asutamisaeg? 1776
3. USA seadusandlikud organid (nimetused, pädevused)? Seadusandlik organ on Kongress
4. USA juhid ja riigipead (nii isikud kui institutsioonid)? Truman, Eisenhower, Kennedy, Johnson, Nixon, Ford, Carter, Reagan, Bush..jne
5. Pööre USA välispoliitikas 1947.-1949. a. Containment ehk pidurdusdoktriin. mille eesmärk olin seista pärast Teist maailmasõda vastu NSV Liidu ekspansioonile. Cont-poliitika ellurakendamisel kõikus USA kahe lähenemise vahel - 1) sümmeetrilise ohjeldamine, selle kohaselt pidi USA reageerima ohtudele ükskõik kus ja millal, kus konflikt tekib (Korea, Vietnam); 2) teine strateegia ütles, et USA vaatab probleeme ka seal, kus need veel eriti teravaks pole jõudnud minna. Cont-poliitika peamiseks löögirusikaks oli USA kaitse ja julgeolekupoliitika. Kriitika - jagunes kolmeks. Ühed arvasid, et see oli juba olemuselt vale, kuna diplomaatiline kapital jääb niimoodi väikseks. Realistid arvasid, et ohjeldamine võib viia psühholoogilse ja poliitilise ülepingeni; kolmandat lähtekohta esindas USA administratsiooni minister Morris, kes kahtles, kas USA-l on selleks moraalset õigust. Igal juhul oli aga USA sunnitud pärast II MSi võtma maailmapolitseiniku rolli.
6. Makartism. hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Ametlik õigustus sellisele karmile taktikalle oli see, et vasakpoolsed moodustavad viienda kolonni, sarnaselt sellele, kes II MSi alguspäevil natse abistas ning et nad on valmis kommunismi ekspansiooni maailmas sabotaazhi ja spionaazhi abil toetama.
7. Õiglane kurss ehk Fair Deal. 1949 kuulutas Truman välja uue Õiglase kursi (valimisprogramm Fair Deal), lubades vähendada tööpuudust ja parandada rahva elujärge, arendades eelkõige tervishoiusüsteeemi ja ehitades juurde uusi maju.
8. Tagasitõrjumisdoktriin ehk roll back. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut.
9. Sõjalis-tööstuslik kompleks. USA Eisenhoweri aegne seisund, mil panustati suuresti sõjatööstusse ja seega tekkis taoline kompleks, mille osatähtsus oli võrreldes muu majandusega suhteliselt suur.
10. Kennedy New Frontier. Kennedy valimisprogramm, mis lubas
11. Kennedy majanduspoliitika. - seisaku ületamine
12. Probleem lahendati keinseanistlikult (inflatsiooniga majanduse elavdamine), väga edukalt. 61-ö 66 kasvas rahvuslik koguprodukt 7,1 - 7,7 % aastas.
13. Kennedy välispoliitika ja flexible response. Loobuti tagasitõrjumisdoktriinist, kuna seda ei olnud võimalik rakendada, selle asemel paindlik reageerimine, nägi ette lokaalsete sõdade pidamist.
14. USA peab olema võimeline pidama kahte suurt ja ühte väikest sõda. Kuuba kriis lahenes USAle edukalt.
15. Johnsoni Great Society. ulatuslik reformikava, eesmärgiga tagada küllus ja vabadus kõigile, sotsiaalpoliitika
16. Johnson ja Vietnami sõda. Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
17. Probleemid mustanahalistega. Probleem kerkis esile, sest neegreid ei läinud enam maal tarvis. Neegrid hakkasid linna ja põhjapoole liikuma. Peamiseks probleemiks oli diskrimineerimine töölevõtul jne, mis küll 1954 seadusega keelati, aga praktikas muutus vähe. 1964a neegrite olukorda parandav seadus – kodanikuõiguste seadus.
18. Nixon ja ``Seadus ja kord``. Nixoni valimislubadus/platvorm, mis ei arvestanud kuigivõrd noorte ja mustanahalistega. Selle programmi tulemusena hakkasid teda toetama rohkem rikkamad, valged ja pigem vanemad inimesed.
19. Nixoni doktriin. Aka Guami doktoriin. Nixoni väljaütlemine USA välispoliitilise kursi muutmise kohta, mis oli eelkõige tingitud ebaedust Vietnamis.
20. Watergate. Demokraatide kontorisse sissemurdmise skandaal valimiste ajal, millesse oli segatud ka äsjane president Nixon. (1972)
21. USA Fordi ja Carteri ajal. Ford hoidis endist välispoliitilist joont ja suunas rohkem kokkuhoiule, kuna ta ei olnud rahva poolt valitud. Carteri ajal majanduslik olukord halvenes, tekkis lühike majanduslangus. Carteri välispoliitika oli ebaedukas. Nad on mõlemad presidendid, kelle tegusid alahinnati, kuid kes tegelikult andsid USAle tuleviku suhtes päris palju.
22. Reagani majandus ja maksupoliitika. Vähendas makse, vähendas riigi väljaminekuid. Föderaalkulud hakkasid aga samas hoopis kasvama, mistõttu tuli võtta laene ning lõpuks tuli seepärast ikkagi makse tõsta. Olukord soosis rikkaid ja halvendas vaeste olukorda. 1987 18.okt – börsikrahh.
23. Reagani välispoliitika, tähesõjad ja suhted NSVLiga. Suhted NSVLiga olid taas madalseisus. Tähesõdade programm jne . Eelarvepuudujääk kasvas 200 miljrd dollarini. Vallutati Grenada, pommitati Liibüat. Teisel ametiajal lubas jätkata enda kurssi, aga suhted NSVLiga paranesid.
24. Bushi-aegne USA välispoliitika (NSVLi kokkuvarisemine, Lahesõda).
NSVLi kokkuvarisemine oli Bushile kindlasti rõõmusõnum.
....
Wednesday, February 10, 2010
Meister ja Margarita
Bulgakov „Meister ja Margarita“
FAUSTI TASAND:
Woland – musta maagia professor - pikka kasvu, vasakul olid tal plaatinast ja paremal kullast hambakroonid, välimuse järgi veidi üle neljakümne, suu kõver, habe korralikult aetud, juuksed tumedad, parem silm must ja vasak roheline, kulmud mustad, aga üks teisest kõrgem. Teda peeti välismaalaseks ja mustkunstnikuks. Ta on väga kahtlane mees, kõik kes temaga kokku puutuvad lähevad hulluks. Ta oskab võluda asju ja teha ennenägematuid tegusid.
Meister – kirjutab raamatut Pontius Pilatusest. Viiakse hullumajja, lootusetult armunud Margaritasse. Enne hullumajja viimist annab oma säästud Margarita hoolde. Virutab võtmepundi ja saab hullumajast tulema. Tänuks,et Margarita korraldas Wolandi balli, viis Woland nad taas kokku, andis neile nende raha, isikutunnistused ja isegi põletatud Meistri novelli toob päevavalgele täiuslikus seisundis. Woland võtab aga maalt lahkudes Meistri endaga kaasa, ja Margariita soovib samuti kaasa tulla. Margariita ja Meister jäävad igavesti kokku.
Margarita Nikolajevna – Meistri armuke, kes teda lohutas ja tema eest hoolitses kui ta oma novelli pärast mures oli. Peale nõiduse maitsta saamist muutub ta pisut, ent tema soovid jäävad endiselt samaks - olla koos Meistriga.
Latenski – kirjanuduskriitik, kellest sõltub, kas Meistri novell antakse trükki või mitte.
Ivan – poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane.
IDEE: eneseteostus
MOSKVA TASAND:
Berlioz – ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeeriva hoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees (kirjanduslik rühmitus). Keskealine, pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne.
Lihhojedov – varietee teatri direktor. Ärkab ühel hommikul üles ja avastab, et on alla kirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga, et too saaks seal oma etendusi korraldada.
Bossoil – korteriühistu esimees, on selle maja hoidja, kus peatuvad nii Berlioz, Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga. Ta võtab Wolandilt vastu 400 rubla altkäemaks, aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoil viiakse vangi.
Varenuhha – varietee administraator. Kui Stjopa saadab Jaltast teatrisse telegramme, siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia, et saaks asja uurida. Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama, kuid mees teeb seda siiski. Varenuhha on truu alam, kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja heatahtlik.
Rimski – teatri finantsdirektor, Wolandi etenduse õhtul külastab teda Varenuhha vaim, kuid rimski saab põgenema ja jookseb rongijaama.
Bengalski – konferansjee, tüse, rõõmsameelne mees, teatri teadustaja. Ei ole rahul, kui Woland oma etendusel rahasaju korraldab.
IDEE: näidatakse ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigi raha raiskajaid, karjeriste – väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paisata, karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest.
IGAVIKULISE TASAND:
Jeasua – esitletud kui tavaline mees, kes ei erine sugugi teistest, kui siis on vaid pisut moraalsem, on ta loodud jeesuse eeskujul, on temaga ka palju ühist, aga ka palju erinevat. Meistri raamatu tegelane.
Pontius Pilatus – Juudama 5. prokuraator, novelli kõige piinatum tegelane. Pärast Jeasua ristilöömist käsib ta valvata Jeasuat reetnud meest, et Jeasua järgijad talle midagi ei teeks. Hiljema aga selgub, et ta lasi ise Jeasua reetja tappa.
Levius Matteus – Jeesuse jünger, kirjamees kes järgneb Jeasuale ja kirjutab üles tema teod, ei tee seda aga just kõige suurema täpsusega.
Bar-Raban – vabaks lastud vang, röövel-mõrvar, üritab korraldada mässu ja üritas tappa Pilatust.
MUINASJUTULINE, TINGLIK TASAND:
Woland – Woland ehk Kurat, impulsiivne tegelane, tuleb maa peale end lõbustama ja inimesi naeruvääristama. Tihti kipub oma karistustega üle pingutama aga üritab siiski mingil määral õiglust luua.
Azarello – Wolandi kaaskonna kõige julmem ja õelam liige. Väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae. Ta eelistab pigem füüsilist rünnakut ohvri lollitamisele ja temaga mängimisele.
Korovjov – Wolandi tõlk,vahel nimega Fogott. Pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki. Wolandi üks kaaskondlastest kes suurema osa tema asju ära ajas (näiteks hotellitubade hankimine).
Kass Peemot – Inimekeelt kõnelev, vurrud uljalt õieli ja kahel jalal kõndiv must, suur kass, aitab Wolandil "karistusi" täide viia, näiteks musta maagia etendusel rebis Bengalskil (teatri teadustaja) pea otsast (ja pärast vist pani selle valepidi otsa tagasi). Peemot käib ja lõbustab ennast ka aegajalt omal jõul, narrides inimesi, ükskord pidutses mingite politseinikega.
Hella – punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti. Kohtub Varenuhhaga. Tegu veel ühe Wolandi kaaslasega.
IDEE: paisatakse segi meile mõistetavad aeg-ruumi suhted. Woland korraldab maailma suhteid oma printsiipide järgi tema võimuses olevate aeg-ruumi dimensioonide alusel.
I OSA
Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas ning leiavad, et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. "Annuška ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära." Berlioz näeb viirastust – ülikummalist pikka, kõhna ja poolläbipaistvat kodanikku, kes kannab džokimütsi ja ruudulist pintsakut. "Evangeeliume ei saa võtta ajalooallikatena /…/ Saatan on olemas," sellest kõigest räägib välismaalane, kelle aktsent vahel kummalisel kombel kaob. Lisaks kõigele väidab ta, et peatub Moskvas olles Berliozi korteris. Berlioz ja Bezdomnõi on veendunud, et professor Woland on hullumeelne ning Berlioz läheb abi järgi. Teel kohtab ta veel kord viirastust, kes juhatab talle teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma.
Pöördvärava juures kuuleb Bezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuška olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu – professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse; tagasi jõudes leiab ta aga vanamehe koos riietega kadunud olevat, alles on üksnes aluspüksid, küünal, ikoon ja pakk tikke. Bezdomnõid jälitab kuskilt kostnud "Jevgeni Onegin’i" muusika, ta jätkab otsimist mööda kõrvaltänavaid, kartuses rahvarohketes kohtades aluspesus liikudes liialt tähelepanu äratada, Gribojedovi poole, kus asub MASSOLIT.
Gribojedovis ootavad Berliozi kärsitult teised kirjanikud, kes oma vaidlustes jõuavad välja isegi kadeduseni teiste suvilate vastu. Gribojedovi restoranis seevastu käib igaõhtune pidu delikatesside ja džässiorkestriga. Keskööl tabab restoranis olijaid nägemus: rõdul seisab ilus mustasilmne mees, nugaterava habeme ja frakiga. Saabub teade Berliozi surmast. Rõdule astub ka poolpaljas Bezdomnõi, kes räägib arusaamatut juttu Berliozi mõrvast, professorist jne. Bezdomnõi astub kähmlusesse teda rahustama tulnud mehega ning poeet saadetakse vaimuhaiglasse.
Moskva lähedal asuv närvikliinik. Bezdomnõid on tulnud saatma poeet Rjuhhin ehk Saška. Bezdomnõi nimetab viimast kulakuks, kes on end proletaarlaseks maskeerinud ning jutustab oma uskumatuna tunduvast päevast ka arstile. Helistab miilitsasse ja käsib neil professorit jälitama minna ning üritab viimases hädas akna kaudu põgeneda, kuid lõpetab hoopiski rahustava süstiga oma uues palatis. Masendunud Rjuhhin sõidab autokastis mõtteid mõlgutades Gribojedovi poole.
Korteris nr 50 ärkab Stepan Bogdanovitš Lihhodojev kohutava pohmelliga – sketšist Hustovi suvilas toimus eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voroneži). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki mees end rannast – Jaltas.
Bezdomnõi ärkab haiglas. Vanniskäik ja heatahtlik õde. Korraldatakse teste ja küsitlusi. Peale hommikusööki tuleb doktor Stravinski (40ndates aastates, hoolikalt raseeritud, hea kasvatusega, läbinägevad silmad, nn tähtis nina) koos oma meeskonnaga. Lubab küll Bezdomnõi välja kirjutada, ent tõestab samas, et mees oleks paari tunni pärast samas paigas tagasi. Bezdomnõi hakkab miilitsale avaldust kirjutama ja jääb vabatahtlikult kliinikusse.
Nikanor Ivanovitš Bossoi’lt (maja 302B korteriühistu esimees) tahavad inimesed Berliozi korterit saada, küll meelituste, küll ähvarduste abil. Peremees läheb ise korterisse 50 ning leiab pitseeritud ukse tagant Korovjevi (Fagott), kellega sõlmib nädalase üürilepingu, et professor, kass ja tõlk võiksid jääda korterisse seni kuni etendused on antud. Korovjev annab Nikanorile ka lisaraha 400 rubla, mille viimane peidab oma korteri ventilatsioonilõõri. Woland annab teada, et talle Nikanor ei meeldi, mille peale Korovjev helistab miilitsasse esitledes ennast kui Timofei Kvastsov korterist nr 11 ja teatab, et korteriühistu esimehel on kodus välisvaluutat. Miilits ilmub söögi ajal Nikanori korterisse ning leiabki ventilatsioonist dollarid. Nikanor üritab end kaitsma hakata, kuid tulutult, sest nii leping, kontramargid, üüriraha kui kiri on ta portfellist kadunud. Mees arreteeritakse. Kvastsov kaob oma korterist.
Teatris ootavad Stjopat Rimski (Grigori Danilovitš, kõhn, sarvraamidega prillidega, Varieteeteatri finantsdirektor) ja Ivan Saveljevitš Varenuhha (teatri administraator). Telefon Stjopa juures ei vasta, käivad kontramargilunijad, arutatakse maagilise etenduse üle. Saabub kiirtelegramm Jaltast Stjopalt – arvatakse et tegemist on kas nalja või eksitusega. Saabub järgmine ning sellega koos ka ehtne Stjopa allkiri. Samal ajal vastab korter 50nes telefonile Korovjev, kes ütleb, et Stjopa on hoopis autoga lõbusõidul. Jaltasse ei õnnestu helistada ning Rimski paneb telegrammid ümbrikusse ja palub need Varenuhhal uurimisse viia. Ähvardav telefonikõne ei luba Varenuhhal seda aga teha, mees teeb seda siiski. Varenuhha otsustab enne teele asumist hetkeks aiast läbi astuda ning kohtub seal kassiliku mehe ja Azazelloga, kes temaga tõrelevad ja seejärel maagi korterisse toimetavad. Väljas möllab torm – vihm ja äike. Korteri 50 esikus kohtub Varenuhha Hellaga ja kaotab teadvuse. Bezdomnõi üritab kirjutada avaldust, kuid ettevõtmine ei taha kuidagi õnnestuda ja mees purskab nutma. Õde viib paberid minema, arst teeb rahustava süsti. Bezdomnõis hakkavad võitlema kaks isikut: üks, kes arvab, et professorit tuleb ilmtingimata jahtida, ning teine, kes leiab, et asju tuleb rahulikult võtta. Bezdomnõi palati rõdul on keegi võõras!
Musta maagia etendus. Algab jalgrattatrikkidega. Rimski on segaduses – lisaks Stjopale on nüüd kadunud ka Varenuhha, telefonid ei tööta. Saabub maag oma saatjaskonnaga ning etendus saab alguse juba riietusruumis – inimlikul kombel käituv kass Peemot ja Fagotti trikk Rimski uuriga. Lavaline etendus saab alguse kaarditrikiga, millesse kaasatakse ka publikut. Järgneb rahasadu, mille vastu Žorž Bengalski (tüse, lapselikult rõõmus, teatri teadustaja) meelt avaldama hakkab. Peemot rebib viimasel pea otsast. Show jätkub moodsa kauba kinkimisega naispublikule ning paljastustega Arkadi Apollonovitš Semplejarovi eraelust. Lõpuks on lava tühi, esinejad kadunud, orkester mängib marssi, Semplejarovi looži jookseb miilits, rahvas tormab meeletuna ringi.
Bezdomnõi rõdul olev mees on samuti kliiniku patsient, kuid temal on õnnestunud näpata võtmekimp hajameelse õe käest. Bezdomnõi lubab luuletamise maha jätta ning jutu käigus selgub tõsiasi, et mõlemad mehed on asutuses ühe sama teguri tõttu – Pontius Pilatus. Bezdomnõi räägib tundmatule oma loo, mille peale võõras teatab, et professor ei olnud keegi muu kui Saatan isiklikult. Meister räägib ka oma loo: ta oli ajaloolane, kes võitis sada tuhat rubla, mille eest üüris keldrikorrusel kaks tuba ning ostis hulga raamatuid. Kirjutas raamatut Pontius Pilatusest, kuid ühel päeval kohtas tänavanurgal naist, kel olid kollased lilled käes, keda hakkas armastama. Naine käis igal päeval Meistri juures, oli lummatud nii mehest kui tema teosest. Raamat sai valmis, kuid toimetaja seda ei avaldanud. Seevastu hakkasid ajakirjanduses ilmuma artiklid, et Meister on üritanud trükki sokutada Jeesuse apoloogiat (kaitsekõne). Kõige hullema kirjatöö esitas Latunski. Meister jäi järjest haigemaks, armastav naine palus tal mere äärde kosuma sõita. Meister annab oma raha naisele. Näeb hirmuunesid kaheksajalast, kes üritab ta südant endale saada. Üritab oma raamatut põletada, naisel õnnestub sellest siiski osake päästa. Ühel ööl lubas naine, et hommikul tuleb igaveseks Meistri juurde, kuid peale naise lahkumist koputati Meistri aknale... Aegu hiljem tuli Meister vabatahtlikult haiglasse. Sinnasamasse haiglasse on toodud ka Bengalski.
Rimski istub oma kabinetis, kui tänaval läheb lahti uus möll – Fagotti antud rõivaesemed kaovad naistelt. Rimski hakkab juba telefoni haarama, et helistada ja asjaolusid seletada, kuid heliseb telefon ja naisehääl keelab midagi ette võtta. Varsti ilmub tagasi ka Varenuhha, kuid Rimski taipab, et midagi on väga valesti – Varenuhhal pole kõigele lisaks isegi varju. Surnud punapea üritab aknast sisse ronida… Rimski tunneb, et tema lõpp on lähedal, kuid kireb kukk ja mõlemad koolnud hõljuvad aknast välja. Rimski põgeneb teatrist ja sõidab Leningradi rongile, tema juuksed on halliks muutunud.
Nikanor on miilitsas, kuid ei suuda mõistlikku juttu rääkida, annab üksnes üles korteriühistu sekretäri. Miilits käib ka korter 50nes, kuid toad on tühjad. Nikanori järgmine peatuspaik on närvikliinik.
Teatris valitseb segadus – ukse ees on järjekord piletisoovijatest; Varenuhha, Rimski ja Stjopa on endiselt teadmata kadunud; telefonid helisevad pidevalt. Miilits ja koer Ruutuäss Rimski segaminipaisatud toas. Kõik jäljed maagist on kadunud, ei mingeid tõendeid. Kassa jääb avamata. Vassili Stepanovitš Lastotškin (Varieteeteatri raamatupidaja) plaanib sõita raha üle andma ning Vaatemängude ja Kerget Tüüpi Lõbustuste Komisjoni eelnenud päeva sündmustest ette kandma. Sekeldused kümnerublastega! Komisjonis valitses samuti segadus – esimees Prohhor Petrovitš oli kadunud, üksnes tema ülikond tegi laua taga tööd. Kurja juureks paistis jällegi kord olevat Peemot. Ka komisjoni teises filiaalis ei olnud olukord palju parem – seal oli käinud Fagott, mille tagajärjel laulsid nüüd kõik töötajad vahetpidamata. Õige pea saabuvad autod ning sõit Stravinski kliiniku poole läheb jällegi kord lahti. Viimaks jõuab Stepanovitš ka rahandussektorisse ja on valmis raha üle andma, kui selgub, et rublade asemel on tema käes hoopis dollarid ning vaene mees arreteeritakse.
Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter Berliozi tädimees Maksimilian Andrejevitš Poplavski, ökonomist-planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita. Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt korter 50ne asukoha järgi, ning poeb siis kolikambrisse varjule (pärast mõningaid sündmusi sõidab ta ka tagasi Kiievisse). Vastutulijaks ei olnud keegi muu kui Andrei Fokitš Sokov (teatri einela juhataja). Talle avab ukse Hella ning mees juhatatakse elutuppa, kus viibib ka maag. Woland hurjutab külalist viletsa toidu pärast, söödab omaltpoolt parimate paladega. Kümnerublalised Fokitši käes olid muutunud taas kümnerublalisteks. Maag räägib ka Fokitši suurtest säästudest ja sellest, et mees sureb üheksa kuu pärast maksavähki. Fokitš lahkub, kuid peab oma kaabu järgi tagasi tulema, Hella pakub talle ka mõõka. Trepil muutub kaabu esmalt baretiks, seejärel kassiks. Fokitš läheb imekiiresti arsti vastuvõtule, kuid viimane ei leia jälgegi vähist. Arstile jäetud raha muutub kuldrahaks, arsti käes pudelisiltideks. Hiljem ilmuvad doktori lauale veel kassipoeg ja varblane; õeks maskeerunud Azazello kaanidega, mida arst endale tellis. Arst saab vapustuse.
II OSA
Margarita Nikolajevna igatseb endiselt Meistri järele. Aegu tagasi oli ta lubanud oma abikaasa jätta ja igaveseks Meistri juurde jääma, ent tol saatuslikul ööl ei jõudnuki ta abikaasa koju ning hommikul Meistri juurde minnes oli ka tema kadunud. Ühel hommikul ärkab Margarita eelaimdusega, et midagi peab sel päeval juhtuma – ta oli Meistrit unes näinud. Abikaasa on komandeeringus ning Margarita otsustab välja minna. Toatüdruk Nataša räägib maagist ja tema imelistest kingitustest, mille peale perenaine talle kingib sukad ja pudeli odekolonni ning palub tal naerdes selliseid lollusi mitte enam rääkida. Trolliga sõites kuuleb Margarita, et Berliozi pea on kirstust varastatud. Pargipingil istudes kohtab Azazellot, kes palub teda õhtul isanda juurde külla. Kui naine kuuleb, et õhtul võib ta saada Meistrist teateid, on ta rõõmuga valmis minema. Azazello annab talle purgi kreemi ning palub telefonikõnet ootama jääda.
Õhtul helisebki telefon. Azazello käsku täites määribki Margarita end kreemiga kokku ning muutub nooremaks. Kingib oma asjad Natašale; alasti olles narrib oma naabrit Nikolai Ivanovitši; lendab Azazello antud juhiste järgi põrandaharja seljas kohtumispaiga poole, saatjaks valsiviis.
Lendab nähtamatuna linna kohal ja narrib veidike inimesi. Sööstab ka Latunski korterisse, viimast aga pole kodus – viibib nimelt Berliozi matustel. Margarita lõhub ja laamendab korteris nii mis jaksab. Veidi hiljem lohutab samas majas elavat pisikest poissi, kes sellest kärast hirmunud on. Lend jätkub, varsti jõuab talle järgi Nataša, kes end ja Nikolai Ivanovitši kreemitanud oli, viimane oli aga kreemi mõjul hoopiski karvaseks orikaks muutunud. Margarita supleb jões ja talle saab osaks pidulik vastuvõtt. Sõit läheb Moskva poole lahti: seekord autos, mille juhiks on vares.
Margarita uinub/unistab sõidu ajal Meistrist ja juba ongi auto kohale jõudnud – surnuaeda. Auto kukutatakse järsakust alla ning vares lendab oma teed. Järgmiseks teejuhiks on Azazello, kes viib Margarita korterisse nr 50. Korovjev võtab nad vastu. Pimedus ja lõputuna tunduv trepp. Margarita nõustub sel ööl olema peoperenaine ning kohtub õige pea ka kogu seltskonnaga, ka Abadonnaga, kes talle hirmu naha vahele ajab. Peemot teeb oma trikke ning perenaisele jõuab järgi ka Nataša.
Margaritat pestakse basseinis verega, lõhnastatakse ja ehitakse. Ballisaalid on vaimustavad! Margarita ülesandeks jääb aga külalisi trepil tervitada, parem põlv padjal. Erilised külalised saabuvad üksteise järel kaminast. Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp – Berliozi pea, parun Meygel ja Wolandi muututmine verekarikast joomise järel (joob ka Margarita). Söömine ja joomine Wolandi magamistoas. Margarita palub Freida vabastada. Woland toob tagasi ka Meistri, kes arvab, et kõik on üksnes uni. "Käsikirjad ei põle" Õnnelik lõpp – vana käsikiri, keldrikorter (pealekaebaja Aloizi Mogarõtš saab oma palga), minema hullumajast; Nataša jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovitš läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margo saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua (mille Margo kogemata kaotab ning Annuška leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma).
Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margo ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele viimasel ajal toimunud veidratele sündmustele. Pidevalt kontrollitakse 50ndat korterit – seal paistab elu keevat, ent kui miilits saabub, pole kedagi nähtaval. Kuulatakse üle Arkadi Apollnovitš. Tõendeid Wolandi Moskvas viibimise kohta ei suudeta leida. Prohhor Petroviš on saanud oma õige kuju tagasi. Rimski leitakse Leningradi "Astoria" hotellist ning peale rääkimist miilitsaga palub meeleheitlikult kaitset. Bezdomnõi kuulatakse samuti üle, kuid ta on huvi asja vastu kaotanud. Saabub ka Lihhodejev Jaltast. Leitakse ka Varenuhha, kes algul püüab miilitsale valetada, siis aga ikkagi kõik ausalt ära räägib ning palub kaitset kõige kurja eest. Kuulakse üle ka Nikolai Ivanovitš, kelle tunnistustest kerkivad esile veel kaks inimest – Margarita ja Nataša – kes on aga endiselt kadunud. Linnas liigub ohtralt igasuguseid kuulujutte. Laupäeva hommikul läheb miilits taas korter 50nesse, kus seekord leidub elanikke: Peemot lõbustab ennast seadusesilmadega, tulistamine. Aeg on minema hakata! Peemot süütab võõrastetoa ja kaob ise aknast välja; leekidesse ilmub parun Maygeli laip.
Peemot ja Korovjev tahavad Gribojedovisse sööma minna, naisterahvas uksel ei taha aga sisse lasta, kuna neil puuduvad liikmepiletid. Restorani šeff Artšibald Artšibaldovitš aga palub nad sisse, taibates kellega tegu, ning pakub külalistele kõike kõige paremat. Rahu ja vaikust pole kauaks, varsti tulistamine, priimus süttib põlema ja sellega koos ka katus. Rahvas põgeneb, šeff vaatab kurva pilguga.
Woland ja Azazello istuvad. Ilmub Levius Matteus, kes palub oma isanda nimel Wolandit, et too võtaks Meistri kaasa ja annaks talle lõpuks ometi rahu. Azazello läheb korraldama, ilmuvad Korovjev ja Peemot. Läheneb ka äike.
Margarita ja Meistri juures on laud kaetud, tuleb Azazello, kes teeb ettepaneku isandaga jalutama minna. Enne süüakse ja juuakse, ka seda veini, mida külaline on kaasa toonud. Margarita ja Meister surevad – üks oma abikaasa majas ja teine kliinikus. Kolmekesi kappavad nad nüüd oma mustadel ratsudel üle linna. Meister külastab Bezdomnõid. Äike. Gribojedov on maha põlenud.
Kogu seltskond seisab künkal. Meister jätab Moskvaga hüvasti. Margarita näeb Wolandi mantlihõlma vahelt, et Moskva on hävinud, põlenud.
Öös jätkub sõit. Fagottist on saanud tumelilla rüütel kuldsete ratsmetega hobusel; Peemot on kõhnuke vaikiv noormees, paaž, (narr). Azazello kihv ja kae on kadunud, tema silmad on tumedad ja tühjad. Meistril pikad valged juuksed ning kannused sätendamas saabastel. Woland "lendas sellisena nagu ta tõeliselt oli /…/ tema hobuse valjad, see võis olla kuukiirtest kett ja et hobu pimedus ise, ja tema lakk on kõuepilv ja ratsaniku kannused – valged täheterad." Jõuavad uuele maastikule, kus otsekui kurt peremees (st prokuraator) ja koer vaatavad kuud. Meister: "Vaba! Sa oled vaba! Ta ootab sind!" Igavene elu Margole ja Meistrile.
Segadus Moskvas jätkub: kuulujutud, mustade kasside hävitamine, segadused põrgusaadikutele sarnaste inimestega.
FAUSTI TASAND:
Woland – musta maagia professor - pikka kasvu, vasakul olid tal plaatinast ja paremal kullast hambakroonid, välimuse järgi veidi üle neljakümne, suu kõver, habe korralikult aetud, juuksed tumedad, parem silm must ja vasak roheline, kulmud mustad, aga üks teisest kõrgem. Teda peeti välismaalaseks ja mustkunstnikuks. Ta on väga kahtlane mees, kõik kes temaga kokku puutuvad lähevad hulluks. Ta oskab võluda asju ja teha ennenägematuid tegusid.
Meister – kirjutab raamatut Pontius Pilatusest. Viiakse hullumajja, lootusetult armunud Margaritasse. Enne hullumajja viimist annab oma säästud Margarita hoolde. Virutab võtmepundi ja saab hullumajast tulema. Tänuks,et Margarita korraldas Wolandi balli, viis Woland nad taas kokku, andis neile nende raha, isikutunnistused ja isegi põletatud Meistri novelli toob päevavalgele täiuslikus seisundis. Woland võtab aga maalt lahkudes Meistri endaga kaasa, ja Margariita soovib samuti kaasa tulla. Margariita ja Meister jäävad igavesti kokku.
Margarita Nikolajevna – Meistri armuke, kes teda lohutas ja tema eest hoolitses kui ta oma novelli pärast mures oli. Peale nõiduse maitsta saamist muutub ta pisut, ent tema soovid jäävad endiselt samaks - olla koos Meistriga.
Latenski – kirjanuduskriitik, kellest sõltub, kas Meistri novell antakse trükki või mitte.
Ivan – poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane.
IDEE: eneseteostus
MOSKVA TASAND:
Berlioz – ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeeriva hoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees (kirjanduslik rühmitus). Keskealine, pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne.
Lihhojedov – varietee teatri direktor. Ärkab ühel hommikul üles ja avastab, et on alla kirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga, et too saaks seal oma etendusi korraldada.
Bossoil – korteriühistu esimees, on selle maja hoidja, kus peatuvad nii Berlioz, Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga. Ta võtab Wolandilt vastu 400 rubla altkäemaks, aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoil viiakse vangi.
Varenuhha – varietee administraator. Kui Stjopa saadab Jaltast teatrisse telegramme, siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia, et saaks asja uurida. Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama, kuid mees teeb seda siiski. Varenuhha on truu alam, kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja heatahtlik.
Rimski – teatri finantsdirektor, Wolandi etenduse õhtul külastab teda Varenuhha vaim, kuid rimski saab põgenema ja jookseb rongijaama.
Bengalski – konferansjee, tüse, rõõmsameelne mees, teatri teadustaja. Ei ole rahul, kui Woland oma etendusel rahasaju korraldab.
IDEE: näidatakse ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigi raha raiskajaid, karjeriste – väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paisata, karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest.
IGAVIKULISE TASAND:
Jeasua – esitletud kui tavaline mees, kes ei erine sugugi teistest, kui siis on vaid pisut moraalsem, on ta loodud jeesuse eeskujul, on temaga ka palju ühist, aga ka palju erinevat. Meistri raamatu tegelane.
Pontius Pilatus – Juudama 5. prokuraator, novelli kõige piinatum tegelane. Pärast Jeasua ristilöömist käsib ta valvata Jeasuat reetnud meest, et Jeasua järgijad talle midagi ei teeks. Hiljema aga selgub, et ta lasi ise Jeasua reetja tappa.
Levius Matteus – Jeesuse jünger, kirjamees kes järgneb Jeasuale ja kirjutab üles tema teod, ei tee seda aga just kõige suurema täpsusega.
Bar-Raban – vabaks lastud vang, röövel-mõrvar, üritab korraldada mässu ja üritas tappa Pilatust.
MUINASJUTULINE, TINGLIK TASAND:
Woland – Woland ehk Kurat, impulsiivne tegelane, tuleb maa peale end lõbustama ja inimesi naeruvääristama. Tihti kipub oma karistustega üle pingutama aga üritab siiski mingil määral õiglust luua.
Azarello – Wolandi kaaskonna kõige julmem ja õelam liige. Väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae. Ta eelistab pigem füüsilist rünnakut ohvri lollitamisele ja temaga mängimisele.
Korovjov – Wolandi tõlk,vahel nimega Fogott. Pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki. Wolandi üks kaaskondlastest kes suurema osa tema asju ära ajas (näiteks hotellitubade hankimine).
Kass Peemot – Inimekeelt kõnelev, vurrud uljalt õieli ja kahel jalal kõndiv must, suur kass, aitab Wolandil "karistusi" täide viia, näiteks musta maagia etendusel rebis Bengalskil (teatri teadustaja) pea otsast (ja pärast vist pani selle valepidi otsa tagasi). Peemot käib ja lõbustab ennast ka aegajalt omal jõul, narrides inimesi, ükskord pidutses mingite politseinikega.
Hella – punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti. Kohtub Varenuhhaga. Tegu veel ühe Wolandi kaaslasega.
IDEE: paisatakse segi meile mõistetavad aeg-ruumi suhted. Woland korraldab maailma suhteid oma printsiipide järgi tema võimuses olevate aeg-ruumi dimensioonide alusel.
I OSA
Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas ning leiavad, et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. "Annuška ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära." Berlioz näeb viirastust – ülikummalist pikka, kõhna ja poolläbipaistvat kodanikku, kes kannab džokimütsi ja ruudulist pintsakut. "Evangeeliume ei saa võtta ajalooallikatena /…/ Saatan on olemas," sellest kõigest räägib välismaalane, kelle aktsent vahel kummalisel kombel kaob. Lisaks kõigele väidab ta, et peatub Moskvas olles Berliozi korteris. Berlioz ja Bezdomnõi on veendunud, et professor Woland on hullumeelne ning Berlioz läheb abi järgi. Teel kohtab ta veel kord viirastust, kes juhatab talle teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma.
Pöördvärava juures kuuleb Bezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuška olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu – professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse; tagasi jõudes leiab ta aga vanamehe koos riietega kadunud olevat, alles on üksnes aluspüksid, küünal, ikoon ja pakk tikke. Bezdomnõid jälitab kuskilt kostnud "Jevgeni Onegin’i" muusika, ta jätkab otsimist mööda kõrvaltänavaid, kartuses rahvarohketes kohtades aluspesus liikudes liialt tähelepanu äratada, Gribojedovi poole, kus asub MASSOLIT.
Gribojedovis ootavad Berliozi kärsitult teised kirjanikud, kes oma vaidlustes jõuavad välja isegi kadeduseni teiste suvilate vastu. Gribojedovi restoranis seevastu käib igaõhtune pidu delikatesside ja džässiorkestriga. Keskööl tabab restoranis olijaid nägemus: rõdul seisab ilus mustasilmne mees, nugaterava habeme ja frakiga. Saabub teade Berliozi surmast. Rõdule astub ka poolpaljas Bezdomnõi, kes räägib arusaamatut juttu Berliozi mõrvast, professorist jne. Bezdomnõi astub kähmlusesse teda rahustama tulnud mehega ning poeet saadetakse vaimuhaiglasse.
Moskva lähedal asuv närvikliinik. Bezdomnõid on tulnud saatma poeet Rjuhhin ehk Saška. Bezdomnõi nimetab viimast kulakuks, kes on end proletaarlaseks maskeerinud ning jutustab oma uskumatuna tunduvast päevast ka arstile. Helistab miilitsasse ja käsib neil professorit jälitama minna ning üritab viimases hädas akna kaudu põgeneda, kuid lõpetab hoopiski rahustava süstiga oma uues palatis. Masendunud Rjuhhin sõidab autokastis mõtteid mõlgutades Gribojedovi poole.
Korteris nr 50 ärkab Stepan Bogdanovitš Lihhodojev kohutava pohmelliga – sketšist Hustovi suvilas toimus eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voroneži). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki mees end rannast – Jaltas.
Bezdomnõi ärkab haiglas. Vanniskäik ja heatahtlik õde. Korraldatakse teste ja küsitlusi. Peale hommikusööki tuleb doktor Stravinski (40ndates aastates, hoolikalt raseeritud, hea kasvatusega, läbinägevad silmad, nn tähtis nina) koos oma meeskonnaga. Lubab küll Bezdomnõi välja kirjutada, ent tõestab samas, et mees oleks paari tunni pärast samas paigas tagasi. Bezdomnõi hakkab miilitsale avaldust kirjutama ja jääb vabatahtlikult kliinikusse.
Nikanor Ivanovitš Bossoi’lt (maja 302B korteriühistu esimees) tahavad inimesed Berliozi korterit saada, küll meelituste, küll ähvarduste abil. Peremees läheb ise korterisse 50 ning leiab pitseeritud ukse tagant Korovjevi (Fagott), kellega sõlmib nädalase üürilepingu, et professor, kass ja tõlk võiksid jääda korterisse seni kuni etendused on antud. Korovjev annab Nikanorile ka lisaraha 400 rubla, mille viimane peidab oma korteri ventilatsioonilõõri. Woland annab teada, et talle Nikanor ei meeldi, mille peale Korovjev helistab miilitsasse esitledes ennast kui Timofei Kvastsov korterist nr 11 ja teatab, et korteriühistu esimehel on kodus välisvaluutat. Miilits ilmub söögi ajal Nikanori korterisse ning leiabki ventilatsioonist dollarid. Nikanor üritab end kaitsma hakata, kuid tulutult, sest nii leping, kontramargid, üüriraha kui kiri on ta portfellist kadunud. Mees arreteeritakse. Kvastsov kaob oma korterist.
Teatris ootavad Stjopat Rimski (Grigori Danilovitš, kõhn, sarvraamidega prillidega, Varieteeteatri finantsdirektor) ja Ivan Saveljevitš Varenuhha (teatri administraator). Telefon Stjopa juures ei vasta, käivad kontramargilunijad, arutatakse maagilise etenduse üle. Saabub kiirtelegramm Jaltast Stjopalt – arvatakse et tegemist on kas nalja või eksitusega. Saabub järgmine ning sellega koos ka ehtne Stjopa allkiri. Samal ajal vastab korter 50nes telefonile Korovjev, kes ütleb, et Stjopa on hoopis autoga lõbusõidul. Jaltasse ei õnnestu helistada ning Rimski paneb telegrammid ümbrikusse ja palub need Varenuhhal uurimisse viia. Ähvardav telefonikõne ei luba Varenuhhal seda aga teha, mees teeb seda siiski. Varenuhha otsustab enne teele asumist hetkeks aiast läbi astuda ning kohtub seal kassiliku mehe ja Azazelloga, kes temaga tõrelevad ja seejärel maagi korterisse toimetavad. Väljas möllab torm – vihm ja äike. Korteri 50 esikus kohtub Varenuhha Hellaga ja kaotab teadvuse. Bezdomnõi üritab kirjutada avaldust, kuid ettevõtmine ei taha kuidagi õnnestuda ja mees purskab nutma. Õde viib paberid minema, arst teeb rahustava süsti. Bezdomnõis hakkavad võitlema kaks isikut: üks, kes arvab, et professorit tuleb ilmtingimata jahtida, ning teine, kes leiab, et asju tuleb rahulikult võtta. Bezdomnõi palati rõdul on keegi võõras!
Musta maagia etendus. Algab jalgrattatrikkidega. Rimski on segaduses – lisaks Stjopale on nüüd kadunud ka Varenuhha, telefonid ei tööta. Saabub maag oma saatjaskonnaga ning etendus saab alguse juba riietusruumis – inimlikul kombel käituv kass Peemot ja Fagotti trikk Rimski uuriga. Lavaline etendus saab alguse kaarditrikiga, millesse kaasatakse ka publikut. Järgneb rahasadu, mille vastu Žorž Bengalski (tüse, lapselikult rõõmus, teatri teadustaja) meelt avaldama hakkab. Peemot rebib viimasel pea otsast. Show jätkub moodsa kauba kinkimisega naispublikule ning paljastustega Arkadi Apollonovitš Semplejarovi eraelust. Lõpuks on lava tühi, esinejad kadunud, orkester mängib marssi, Semplejarovi looži jookseb miilits, rahvas tormab meeletuna ringi.
Bezdomnõi rõdul olev mees on samuti kliiniku patsient, kuid temal on õnnestunud näpata võtmekimp hajameelse õe käest. Bezdomnõi lubab luuletamise maha jätta ning jutu käigus selgub tõsiasi, et mõlemad mehed on asutuses ühe sama teguri tõttu – Pontius Pilatus. Bezdomnõi räägib tundmatule oma loo, mille peale võõras teatab, et professor ei olnud keegi muu kui Saatan isiklikult. Meister räägib ka oma loo: ta oli ajaloolane, kes võitis sada tuhat rubla, mille eest üüris keldrikorrusel kaks tuba ning ostis hulga raamatuid. Kirjutas raamatut Pontius Pilatusest, kuid ühel päeval kohtas tänavanurgal naist, kel olid kollased lilled käes, keda hakkas armastama. Naine käis igal päeval Meistri juures, oli lummatud nii mehest kui tema teosest. Raamat sai valmis, kuid toimetaja seda ei avaldanud. Seevastu hakkasid ajakirjanduses ilmuma artiklid, et Meister on üritanud trükki sokutada Jeesuse apoloogiat (kaitsekõne). Kõige hullema kirjatöö esitas Latunski. Meister jäi järjest haigemaks, armastav naine palus tal mere äärde kosuma sõita. Meister annab oma raha naisele. Näeb hirmuunesid kaheksajalast, kes üritab ta südant endale saada. Üritab oma raamatut põletada, naisel õnnestub sellest siiski osake päästa. Ühel ööl lubas naine, et hommikul tuleb igaveseks Meistri juurde, kuid peale naise lahkumist koputati Meistri aknale... Aegu hiljem tuli Meister vabatahtlikult haiglasse. Sinnasamasse haiglasse on toodud ka Bengalski.
Rimski istub oma kabinetis, kui tänaval läheb lahti uus möll – Fagotti antud rõivaesemed kaovad naistelt. Rimski hakkab juba telefoni haarama, et helistada ja asjaolusid seletada, kuid heliseb telefon ja naisehääl keelab midagi ette võtta. Varsti ilmub tagasi ka Varenuhha, kuid Rimski taipab, et midagi on väga valesti – Varenuhhal pole kõigele lisaks isegi varju. Surnud punapea üritab aknast sisse ronida… Rimski tunneb, et tema lõpp on lähedal, kuid kireb kukk ja mõlemad koolnud hõljuvad aknast välja. Rimski põgeneb teatrist ja sõidab Leningradi rongile, tema juuksed on halliks muutunud.
Nikanor on miilitsas, kuid ei suuda mõistlikku juttu rääkida, annab üksnes üles korteriühistu sekretäri. Miilits käib ka korter 50nes, kuid toad on tühjad. Nikanori järgmine peatuspaik on närvikliinik.
Teatris valitseb segadus – ukse ees on järjekord piletisoovijatest; Varenuhha, Rimski ja Stjopa on endiselt teadmata kadunud; telefonid helisevad pidevalt. Miilits ja koer Ruutuäss Rimski segaminipaisatud toas. Kõik jäljed maagist on kadunud, ei mingeid tõendeid. Kassa jääb avamata. Vassili Stepanovitš Lastotškin (Varieteeteatri raamatupidaja) plaanib sõita raha üle andma ning Vaatemängude ja Kerget Tüüpi Lõbustuste Komisjoni eelnenud päeva sündmustest ette kandma. Sekeldused kümnerublastega! Komisjonis valitses samuti segadus – esimees Prohhor Petrovitš oli kadunud, üksnes tema ülikond tegi laua taga tööd. Kurja juureks paistis jällegi kord olevat Peemot. Ka komisjoni teises filiaalis ei olnud olukord palju parem – seal oli käinud Fagott, mille tagajärjel laulsid nüüd kõik töötajad vahetpidamata. Õige pea saabuvad autod ning sõit Stravinski kliiniku poole läheb jällegi kord lahti. Viimaks jõuab Stepanovitš ka rahandussektorisse ja on valmis raha üle andma, kui selgub, et rublade asemel on tema käes hoopis dollarid ning vaene mees arreteeritakse.
Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter Berliozi tädimees Maksimilian Andrejevitš Poplavski, ökonomist-planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita. Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt korter 50ne asukoha järgi, ning poeb siis kolikambrisse varjule (pärast mõningaid sündmusi sõidab ta ka tagasi Kiievisse). Vastutulijaks ei olnud keegi muu kui Andrei Fokitš Sokov (teatri einela juhataja). Talle avab ukse Hella ning mees juhatatakse elutuppa, kus viibib ka maag. Woland hurjutab külalist viletsa toidu pärast, söödab omaltpoolt parimate paladega. Kümnerublalised Fokitši käes olid muutunud taas kümnerublalisteks. Maag räägib ka Fokitši suurtest säästudest ja sellest, et mees sureb üheksa kuu pärast maksavähki. Fokitš lahkub, kuid peab oma kaabu järgi tagasi tulema, Hella pakub talle ka mõõka. Trepil muutub kaabu esmalt baretiks, seejärel kassiks. Fokitš läheb imekiiresti arsti vastuvõtule, kuid viimane ei leia jälgegi vähist. Arstile jäetud raha muutub kuldrahaks, arsti käes pudelisiltideks. Hiljem ilmuvad doktori lauale veel kassipoeg ja varblane; õeks maskeerunud Azazello kaanidega, mida arst endale tellis. Arst saab vapustuse.
II OSA
Margarita Nikolajevna igatseb endiselt Meistri järele. Aegu tagasi oli ta lubanud oma abikaasa jätta ja igaveseks Meistri juurde jääma, ent tol saatuslikul ööl ei jõudnuki ta abikaasa koju ning hommikul Meistri juurde minnes oli ka tema kadunud. Ühel hommikul ärkab Margarita eelaimdusega, et midagi peab sel päeval juhtuma – ta oli Meistrit unes näinud. Abikaasa on komandeeringus ning Margarita otsustab välja minna. Toatüdruk Nataša räägib maagist ja tema imelistest kingitustest, mille peale perenaine talle kingib sukad ja pudeli odekolonni ning palub tal naerdes selliseid lollusi mitte enam rääkida. Trolliga sõites kuuleb Margarita, et Berliozi pea on kirstust varastatud. Pargipingil istudes kohtab Azazellot, kes palub teda õhtul isanda juurde külla. Kui naine kuuleb, et õhtul võib ta saada Meistrist teateid, on ta rõõmuga valmis minema. Azazello annab talle purgi kreemi ning palub telefonikõnet ootama jääda.
Õhtul helisebki telefon. Azazello käsku täites määribki Margarita end kreemiga kokku ning muutub nooremaks. Kingib oma asjad Natašale; alasti olles narrib oma naabrit Nikolai Ivanovitši; lendab Azazello antud juhiste järgi põrandaharja seljas kohtumispaiga poole, saatjaks valsiviis.
Lendab nähtamatuna linna kohal ja narrib veidike inimesi. Sööstab ka Latunski korterisse, viimast aga pole kodus – viibib nimelt Berliozi matustel. Margarita lõhub ja laamendab korteris nii mis jaksab. Veidi hiljem lohutab samas majas elavat pisikest poissi, kes sellest kärast hirmunud on. Lend jätkub, varsti jõuab talle järgi Nataša, kes end ja Nikolai Ivanovitši kreemitanud oli, viimane oli aga kreemi mõjul hoopiski karvaseks orikaks muutunud. Margarita supleb jões ja talle saab osaks pidulik vastuvõtt. Sõit läheb Moskva poole lahti: seekord autos, mille juhiks on vares.
Margarita uinub/unistab sõidu ajal Meistrist ja juba ongi auto kohale jõudnud – surnuaeda. Auto kukutatakse järsakust alla ning vares lendab oma teed. Järgmiseks teejuhiks on Azazello, kes viib Margarita korterisse nr 50. Korovjev võtab nad vastu. Pimedus ja lõputuna tunduv trepp. Margarita nõustub sel ööl olema peoperenaine ning kohtub õige pea ka kogu seltskonnaga, ka Abadonnaga, kes talle hirmu naha vahele ajab. Peemot teeb oma trikke ning perenaisele jõuab järgi ka Nataša.
Margaritat pestakse basseinis verega, lõhnastatakse ja ehitakse. Ballisaalid on vaimustavad! Margarita ülesandeks jääb aga külalisi trepil tervitada, parem põlv padjal. Erilised külalised saabuvad üksteise järel kaminast. Eriti sügava mulje jätab Margaritale naine Freida, kes härdalt palub oma piinade lõpetamist. Toimub värskendamine, jalutuskäik külaliste hulgas ja pidulik lõpp – Berliozi pea, parun Meygel ja Wolandi muututmine verekarikast joomise järel (joob ka Margarita). Söömine ja joomine Wolandi magamistoas. Margarita palub Freida vabastada. Woland toob tagasi ka Meistri, kes arvab, et kõik on üksnes uni. "Käsikirjad ei põle" Õnnelik lõpp – vana käsikiri, keldrikorter (pealekaebaja Aloizi Mogarõtš saab oma palga), minema hullumajast; Nataša jääb omal soovil nõiaks; Nikolai Ivanovitš läheb koos tõendiga, oma öiste tegemiste kohta, koju; Varenuhha samuti; Margo saab Wolandilt kingituseks teemantidest hobuseraua (mille Margo kogemata kaotab ning Annuška leiab. Viimane peab siiski leiust loobuma).
Kõik hakkab lahenema, lõpule jõudma. Margo ja Meister elavad rõõmsalt keldrikorteris. Linnas püütakse leida seletusi kõikidele viimasel ajal toimunud veidratele sündmustele. Pidevalt kontrollitakse 50ndat korterit – seal paistab elu keevat, ent kui miilits saabub, pole kedagi nähtaval. Kuulatakse üle Arkadi Apollnovitš. Tõendeid Wolandi Moskvas viibimise kohta ei suudeta leida. Prohhor Petroviš on saanud oma õige kuju tagasi. Rimski leitakse Leningradi "Astoria" hotellist ning peale rääkimist miilitsaga palub meeleheitlikult kaitset. Bezdomnõi kuulatakse samuti üle, kuid ta on huvi asja vastu kaotanud. Saabub ka Lihhodejev Jaltast. Leitakse ka Varenuhha, kes algul püüab miilitsale valetada, siis aga ikkagi kõik ausalt ära räägib ning palub kaitset kõige kurja eest. Kuulakse üle ka Nikolai Ivanovitš, kelle tunnistustest kerkivad esile veel kaks inimest – Margarita ja Nataša – kes on aga endiselt kadunud. Linnas liigub ohtralt igasuguseid kuulujutte. Laupäeva hommikul läheb miilits taas korter 50nesse, kus seekord leidub elanikke: Peemot lõbustab ennast seadusesilmadega, tulistamine. Aeg on minema hakata! Peemot süütab võõrastetoa ja kaob ise aknast välja; leekidesse ilmub parun Maygeli laip.
Peemot ja Korovjev tahavad Gribojedovisse sööma minna, naisterahvas uksel ei taha aga sisse lasta, kuna neil puuduvad liikmepiletid. Restorani šeff Artšibald Artšibaldovitš aga palub nad sisse, taibates kellega tegu, ning pakub külalistele kõike kõige paremat. Rahu ja vaikust pole kauaks, varsti tulistamine, priimus süttib põlema ja sellega koos ka katus. Rahvas põgeneb, šeff vaatab kurva pilguga.
Woland ja Azazello istuvad. Ilmub Levius Matteus, kes palub oma isanda nimel Wolandit, et too võtaks Meistri kaasa ja annaks talle lõpuks ometi rahu. Azazello läheb korraldama, ilmuvad Korovjev ja Peemot. Läheneb ka äike.
Margarita ja Meistri juures on laud kaetud, tuleb Azazello, kes teeb ettepaneku isandaga jalutama minna. Enne süüakse ja juuakse, ka seda veini, mida külaline on kaasa toonud. Margarita ja Meister surevad – üks oma abikaasa majas ja teine kliinikus. Kolmekesi kappavad nad nüüd oma mustadel ratsudel üle linna. Meister külastab Bezdomnõid. Äike. Gribojedov on maha põlenud.
Kogu seltskond seisab künkal. Meister jätab Moskvaga hüvasti. Margarita näeb Wolandi mantlihõlma vahelt, et Moskva on hävinud, põlenud.
Öös jätkub sõit. Fagottist on saanud tumelilla rüütel kuldsete ratsmetega hobusel; Peemot on kõhnuke vaikiv noormees, paaž, (narr). Azazello kihv ja kae on kadunud, tema silmad on tumedad ja tühjad. Meistril pikad valged juuksed ning kannused sätendamas saabastel. Woland "lendas sellisena nagu ta tõeliselt oli /…/ tema hobuse valjad, see võis olla kuukiirtest kett ja et hobu pimedus ise, ja tema lakk on kõuepilv ja ratsaniku kannused – valged täheterad." Jõuavad uuele maastikule, kus otsekui kurt peremees (st prokuraator) ja koer vaatavad kuud. Meister: "Vaba! Sa oled vaba! Ta ootab sind!" Igavene elu Margole ja Meistrile.
Segadus Moskvas jätkub: kuulujutud, mustade kasside hävitamine, segadused põrgusaadikutele sarnaste inimestega.
Tuesday, February 9, 2010
Bioloogia mõisted vol3
Postsünaptiline pidurdus- närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale.
Primaarne mälu- lühiajaline mälu, kuhu ajutiselt salvestatakse sõnaline info
Pronukleused- idupõiekesed, viljastamata munaraku emas- ja isastuum enne ühinemist
Pöördtranskriptaas- ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia.
Rakendusbioloogia- teadus, mis seisneb biol põhiharude avastatud seaduste ja teooriate kasutamises praktikas
Rakendusteadus- teadus, mis tegeleb mitmete loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega.
Rakkude kloonimine- hõreda rakususpensiooni külvamine pooltahkesse söötmesse või plastikplaadi lohkudesse või üksikute rakkude eraldamine mikropipetiga ja viimine paljundussöötmesse.
Rakukloon- ühest eellasrakust mitootilisel jagunemisel tekkinud järglaskond, mis hõlmab paljusid rakupõlvkondi.
Rakutehnoloogia- biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete org.-de rakkude kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega.
Rakuteraapia- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastava rakumassi siirdamisega.
Rass- kehaehituse iseloomulike pärilike tunnustega inimrühm .
Rasvkude- sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud.
Refleksikaar- närvisüsteemi mehhanism, mis seisneb selles, et ärrituse signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talitluses.
Rekombinantne DNA- DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liiki pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest.
Reproduktiivne kloonimine- mõiste, mida kasutatakse inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel. Tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil.
Restriktaas- ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised kleepuvad otsad.
Retroviirus- RNA-viirus, mis sisaldab pöördtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNAsse ning integreerub sel viisil peremeesraku genoomi.
Ringeelundkond- elundkond, mis transpordib kehas aineid (süda, lümfi-veresooned)
Ripsepiteel- epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed.
Roheline revolutsioon- saagikamate teraviljasortide ja moodsama agritehnika kasutuselevõtt ning niisutussüteemide kasutamise eesmärgiga parandada arengumaade toitlustusolusid.
Seedeelundkond- elundkond, mis tegeleb toidu lagundamise ja seedimisega.
Seedimine- toidu lagundamine keharakkudele omastatavateks molekulideks.
Sekundaarne mälu- mälu, mis säilitab infot aastaid, kuid võib ka ununeda.
Selektiivsööde- spetsiifilise koostisega rakukultuuri sööde, milles on eluvõimelised ainult teatud geneetiliste omadustega rakud ja mis seega võimaldab rakkude segust välja valida just transgeensed rakud.
Sensoorne mälu- mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse info.
Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi.
Sigimiselundkond- elundkond, mille abil saadakse järglasi.
Silelihaskude- ühetuumaliste käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased.
Sisenõresüsteem- elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi.
Skeletilihas-lihased, mis kinnistuvad toese külge ja võimaldavad liikumist.
Somaatiline rakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk.
Somaatiliste rakkude hübriidimine- rakutehnoloogiline protseduur, milles liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt erinevad somaatilised rakud.
Soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab, kaotab v akumuleerib.
Soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale.
Soojuskiirgus-soojakaud infrapunase kiirguse näol. Superrevolutsioon- hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon.
Surrogaatema- emasimetja, kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.
Sööde- vedel v pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote, organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi.
Südamelihas-südames võrgustikune asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille tegevus ei allu tahtele.
Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku.
Sünaptiline summatsioon-mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus.
Sünnieelne diagnostika- arenguhäire v geneetilise puude võimaliku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol v lootel.
Telomeer-kromosoomide mõlemas otsas asuv DNA lõik.
Terapeutiline kloonimine- inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks.
Termoneutraalne tsoon- tempvahemik, mille juures kehatemp hoidmiseks ei kulu lisaenergiat.
Tertsiaarne mälu- mälu osa, milles asuvat infot ei unustata kunagi.
Totipotentsus- rakkude arenguline täisvõimelisus. Rakkude võime diferetnseeruda ja areneda mistahes organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorg-ks.
Transgenees- geenitehnoloogiline protseduur transgeensete organismide saamiseks.
Transgeenne- organism v rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub v pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen.
Tsellulaarne immuunsus- patogeenide hävitamine immuunsüsteemi rakkude poolt.
Tugielundkond- lihased koos toesega, võimaldab liikumist.
Tuumkloonimine-selgroogsetel loomaddel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest on eelnevalt tuum eemaldatud.
Täiskasvanu tüvirakud- sünnijärgse imetajaorganismi kudedes asuvad vähesed tüvirakud, millel arvati olevat sühteliselt piiratud diferentseerumispotentsiaal.
Tüvirakk-hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks.
Veebilanss-veekoguste summa, mida organism saab, kaotab v akumuleerib.
Viljastamine in vitro-imetajate munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga.
Vöötlihaskude-kiudkudedena asetunud plajutuumalistest rakkudesr koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mis alluvad tahtele Ööpäevarütm- maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24tunnise perioodiga muutused organismi talitluses.
Üldbioloogia- bioloogilised teadused, mis uurivad kas kõigile v enamikule elusolenditele omaseid elu üldnähtuseid.
parem hilja, kui mitte kunagi, eks?
Primaarne mälu- lühiajaline mälu, kuhu ajutiselt salvestatakse sõnaline info
Pronukleused- idupõiekesed, viljastamata munaraku emas- ja isastuum enne ühinemist
Pöördtranskriptaas- ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia.
Rakendusbioloogia- teadus, mis seisneb biol põhiharude avastatud seaduste ja teooriate kasutamises praktikas
Rakendusteadus- teadus, mis tegeleb mitmete loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega.
Rakkude kloonimine- hõreda rakususpensiooni külvamine pooltahkesse söötmesse või plastikplaadi lohkudesse või üksikute rakkude eraldamine mikropipetiga ja viimine paljundussöötmesse.
Rakukloon- ühest eellasrakust mitootilisel jagunemisel tekkinud järglaskond, mis hõlmab paljusid rakupõlvkondi.
Rakutehnoloogia- biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete org.-de rakkude kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkude eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega.
Rakuteraapia- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastava rakumassi siirdamisega.
Rass- kehaehituse iseloomulike pärilike tunnustega inimrühm .
Rasvkude- sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud.
Refleksikaar- närvisüsteemi mehhanism, mis seisneb selles, et ärrituse signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talitluses.
Rekombinantne DNA- DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liiki pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest.
Reproduktiivne kloonimine- mõiste, mida kasutatakse inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel. Tähendab tuumkloonimist uute isendite saamise eesmärgil.
Restriktaas- ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised kleepuvad otsad.
Retroviirus- RNA-viirus, mis sisaldab pöördtranskriptaasi ja kopeerib selle abil oma genoomi DNAsse ning integreerub sel viisil peremeesraku genoomi.
Ringeelundkond- elundkond, mis transpordib kehas aineid (süda, lümfi-veresooned)
Ripsepiteel- epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed.
Roheline revolutsioon- saagikamate teraviljasortide ja moodsama agritehnika kasutuselevõtt ning niisutussüteemide kasutamise eesmärgiga parandada arengumaade toitlustusolusid.
Seedeelundkond- elundkond, mis tegeleb toidu lagundamise ja seedimisega.
Seedimine- toidu lagundamine keharakkudele omastatavateks molekulideks.
Sekundaarne mälu- mälu, mis säilitab infot aastaid, kuid võib ka ununeda.
Selektiivsööde- spetsiifilise koostisega rakukultuuri sööde, milles on eluvõimelised ainult teatud geneetiliste omadustega rakud ja mis seega võimaldab rakkude segust välja valida just transgeensed rakud.
Sensoorne mälu- mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse info.
Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi.
Sigimiselundkond- elundkond, mille abil saadakse järglasi.
Silelihaskude- ühetuumaliste käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased.
Sisenõresüsteem- elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi.
Skeletilihas-lihased, mis kinnistuvad toese külge ja võimaldavad liikumist.
Somaatiline rakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk.
Somaatiliste rakkude hübriidimine- rakutehnoloogiline protseduur, milles liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt erinevad somaatilised rakud.
Soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab, kaotab v akumuleerib.
Soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale.
Soojuskiirgus-soojakaud infrapunase kiirguse näol. Superrevolutsioon- hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon.
Surrogaatema- emasimetja, kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.
Sööde- vedel v pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote, organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi.
Südamelihas-südames võrgustikune asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille tegevus ei allu tahtele.
Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku.
Sünaptiline summatsioon-mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus.
Sünnieelne diagnostika- arenguhäire v geneetilise puude võimaliku olemasolu kindlakstegemine mis tahes arengujärgus embrüol v lootel.
Telomeer-kromosoomide mõlemas otsas asuv DNA lõik.
Terapeutiline kloonimine- inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia teostamiseks.
Termoneutraalne tsoon- tempvahemik, mille juures kehatemp hoidmiseks ei kulu lisaenergiat.
Tertsiaarne mälu- mälu osa, milles asuvat infot ei unustata kunagi.
Totipotentsus- rakkude arenguline täisvõimelisus. Rakkude võime diferetnseeruda ja areneda mistahes organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorg-ks.
Transgenees- geenitehnoloogiline protseduur transgeensete organismide saamiseks.
Transgeenne- organism v rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub v pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen.
Tsellulaarne immuunsus- patogeenide hävitamine immuunsüsteemi rakkude poolt.
Tugielundkond- lihased koos toesega, võimaldab liikumist.
Tuumkloonimine-selgroogsetel loomaddel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest on eelnevalt tuum eemaldatud.
Täiskasvanu tüvirakud- sünnijärgse imetajaorganismi kudedes asuvad vähesed tüvirakud, millel arvati olevat sühteliselt piiratud diferentseerumispotentsiaal.
Tüvirakk-hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks.
Veebilanss-veekoguste summa, mida organism saab, kaotab v akumuleerib.
Viljastamine in vitro-imetajate munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga.
Vöötlihaskude-kiudkudedena asetunud plajutuumalistest rakkudesr koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mis alluvad tahtele Ööpäevarütm- maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24tunnise perioodiga muutused organismi talitluses.
Üldbioloogia- bioloogilised teadused, mis uurivad kas kõigile v enamikule elusolenditele omaseid elu üldnähtuseid.
parem hilja, kui mitte kunagi, eks?
Thursday, February 4, 2010
BIO 125-126
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni
homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust
hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele
humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon
humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil
hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks
hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine
hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk
immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine
immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele
immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu
innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada.
insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk
insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia
intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik
kallus - taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke
kasvufaktor - rakkude jagunemist ja differentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained
kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mida juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks
katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest.
kesknärvisüsteem - pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine
kimäär - erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism
klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus
kloon - isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond
kloonimine - DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine
kohev sidekude - sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse
kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk
konvektsioon - soojuse liikumine õhu- või veevooluga
kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin
kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude
küberneetika - teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinad, elusolendis ja ühiskonnas
ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA fragmentide ahelate otsad
lihaskude - kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon
lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element
luukude - jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure
lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta
lõigustusrakk - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke
lümfotsüüt - vere leukotsüütide hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element
mahepõllundus - looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime- ja loomasaadusi
meeleelund - spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks
melaniin - tume pigment, mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse
meristeem - taimede algkude; kude, mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja millest võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda terviktaimedeks
meristeemkloonimine - vt. alumine
meristeempaljundus - taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest
mittespetsiifiline immuunreaktsioon - kiiresti käivituv immuunsüsteemi vastus organismi tunginud patogeenile
molekulaargeneetiline diagnostika - geneetiliste defektide tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA proovide abil
monokloonne antikeha - kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon
mutantsioonisiire - geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, s.t. rikutud struktuuriga geeni siirdamine raku normaalse geeni asemele
mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon
mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel
nabaväädivere tüvirakud - sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks
negatiivne tagasiside - homoöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks
neoteenia - pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas
neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon
neuriit e. akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele
neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked
närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutusi edasi kanda ja salvestada
närvisüsteem - elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust
omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ''tundmaõpitud'' patogeenide vastu
organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel
osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine
osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes
osteoporoos - luukoe hõrenemine
palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri
pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C
patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit
piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega
Polümeraasne ahelreaktsioon - meetod kindlast DNA lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel
positiivne tagasiside - homöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks
homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust
hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele
humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon
humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil
hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks
hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine
hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk
immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine
immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele
immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu
innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada.
insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk
insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia
intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik
kallus - taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke
kasvufaktor - rakkude jagunemist ja differentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained
kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mida juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks
katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest.
kesknärvisüsteem - pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine
kimäär - erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism
klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus
kloon - isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond
kloonimine - DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine
kohev sidekude - sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse
kollageen - sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk
konvektsioon - soojuse liikumine õhu- või veevooluga
kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin
kõhrkude - elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude
küberneetika - teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinad, elusolendis ja ühiskonnas
ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA fragmentide ahelate otsad
lihaskude - kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon
lookus - mingi kromosoomi mis tahes lõik, milles on tuvastatav mingi geneetiline element
luukude - jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure
lõigustumine - loomade embrüonaalse arengu esimene järk, sügoodi ja tekkinud rakkude jagunemine ilma tütarrakkude kasvuta
lõigustusrakk - üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkivaid rakke
lümfotsüüt - vere leukotsüütide hulka kuuluv rakutüüp, organismi immuunsüsteemi tähtsaim element
mahepõllundus - looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime- ja loomasaadusi
meeleelund - spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks
melaniin - tume pigment, mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse
meristeem - taimede algkude; kude, mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja millest võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda terviktaimedeks
meristeemkloonimine - vt. alumine
meristeempaljundus - taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest
mittespetsiifiline immuunreaktsioon - kiiresti käivituv immuunsüsteemi vastus organismi tunginud patogeenile
molekulaargeneetiline diagnostika - geneetiliste defektide tuvastamine embrüo, loote või lapse mingis geenis vastavate DNA proovide abil
monokloonne antikeha - kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon
mutantsioonisiire - geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, s.t. rikutud struktuuriga geeni siirdamine raku normaalse geeni asemele
mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon
mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel
nabaväädivere tüvirakud - sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks
negatiivne tagasiside - homoöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks
neoteenia - pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas
neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon
neuriit e. akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele
neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked
närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutusi edasi kanda ja salvestada
närvisüsteem - elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust
omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ''tundmaõpitud'' patogeenide vastu
organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel
osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine
osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes
osteoporoos - luukoe hõrenemine
palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri
pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C
patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit
piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega
Polümeraasne ahelreaktsioon - meetod kindlast DNA lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel
positiivne tagasiside - homöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks
Wednesday, February 3, 2010
Ajalugu NSVL töö
1. Kui suur oli NSVLi pindala? 22 403 000 km²
2. Kui suur on USA pindala? 9 826 630 km2
3. NSVLi asutamisaeg? 1922–1991
4. USA asutamisaeg? Iseseisvus 1776
5. USA ja NSVLi seadusandlikud organid (nimetused, pädevused)? Kongress/Ministrite Nõukogu
6. USA ja NSVLi juhid ja riigipead (nii isikud kui institutsioonid)? Truman, Eisenhower, Kennedy, Reagan/Stalin, Hruštšov, Breznev, Gorbatšov, Jeltsin
7. NSVLi majandus II maailmasõja järel? Repressioonid tugevnesid, massilised arreteerimised, mille ohvriteks olid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed, küüditamised, vangilaagrite võrgustik GULAG, rahvaelatustase oli madal, esmatarbekaupu nappis, oli põud. NSVL eraldus maailmast. Isikukultus.
8. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis NSVLis 1945-1953. a. Repressioonid tugevnesid. Võideldi „läänestumise“, lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti teadusharusid, näiteks geneetika. NSVL eraldus maailma teadusest ja kultuurist, jäädes järjest rohkem maha.
9. NSVLi poliitiline elu 1945-1953. a. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, millele oli allutatud kogu elu riigis. Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Majandus oli riigistatud. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal.
10. Olukord NSVLis peale Stalini surma kuni 1956. a. Majandus jne. Beria vabastas suure hulga Stalini ajal vangistatud isikuid, piirati julgeolekuorganite omavoli. Rahvusvahelisel areenil astuti samme pingelõdvendamiseks lääneriikidega. Liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele.
11. NLKP XX Kongress. Hruštšov mõistis hukka isikukultuse.
12. Hruštsoviaegne NSVLi majandus, sise,- ja välispoliitika. Püüdis normaliseerida NSVL suhteid kõigi välisriikidega, kaasa arvatud Lääne demokraatiamaadega eesotsas USA-ga. Lääne tehniliste saavutuste suhtes näidati üles lugupidamist. Püüti järele jõuda USA-le(maisikasvatus). Represseerituid amnesteeriti, sõjavange lasti koju. Liiduvabariikide õigusi suurendati. NSVL mainet tõstsid teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas (Gagarin). Viisaastak katkestati, kehtestati seitseaastak, mille lõpus pidi NSVL saavutama toidu- ja tarbekaupade külluse ning saama maailma kõige rikkamaks maaks.
13. NLKP XXII kongress 1959. a. Võeti vastu uus programm, mis lubas kommunismi saabumist 1980. Aastaks.
14. Hruštsovi lahkumine 1964. a. Majandusnäitajad osutasid selgesti, et lubatud küllus jääb saabumata. Riigipea oli ettearvamatu, närviline, sallimatu. Hruštšov sunniti võimust loobuma.
15. Kossõgini majandusreform. 1965. alustas Kossõgin majandusreformi, mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvust ja välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtte edukust hakati hindama mitte ainult toodangu mahu järgi vaid realiseeritud toodangu ja rentaabluse alusel. Reform jättis puutumata rahanduse, kaubanduse ja transpordi.
16. Brežnevi võimuletulek, poliitilised vaated, sisepoliitika, majandusolukord jne. Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima. Isikukultus. Majandus arenes. Uued tehased, töökohad. Tööviljakus oli madal. Stagnatsioon ehk seisak nii majanduses, poliitikas kui ka kultuuris. Karmistus tsensuur. Teisitimõtlejad vangistati. Omaalgatuslikud väljaanded. Joodi palju. Kaupa oli vähe - defitsiit. Mahajäämus läänest suurenes. Elatustaseme langus.
17. Dissidentlus (millal oli, mis endast kujutas, tuntumad dissidendid). 1970 suurenes teistimõtlejate liikumine. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solženitsõn ja Sahharov saadeti NSV Liidust välja. Teisitimõtlejad pandi vangi.
18. Brežnevi järglased (nimed ja ametiaastad). KGB esimees Andropov, 1984 parteitegelane Tšernenko.
19. Gorbatšovi ametisolekuaeg – olulisemad väliskohtumised ja sisesündmused. 1985-1991. Eesmärgiks käsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Uskus kommunistlikesse ideedesse. Eesmärgiks majandusliku arengu kiirendamine. Pooldas perestroikat ja glasnosti. Majandusraskused suurenesid, turumajandusele ei suudetud üle minna, käsumajandus langes. Suhete parandamine lääneriikidega, eriti USA-ga. Relvastuse vähendamine, piirkondlikud suhted, inimõiguste kaitse. Peatati tuumarelvakatsetused.
20. Perestroika – mis, millal ja miks see oli. 1985. Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ümberkujundamise abil. Majanduslike muudatuste programm. Gorbatšov võitles alkoholitarvitamisega.
21. Glasnost – mis, millal ja miks see oli. 1986 Avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. Tsensuuri lõdevandati. Võis rääkima hakata keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. See juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise.
22. NLKP XIX konverents 1988. a. Gorbatšov surus läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse – Rahvasaadikute Kongressi – ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse.
23. NSVLi RK valimised 1989. märts. Poliitilised erakonnad olid keelatud, kolmandiku kongressi koosseisust määras NLKP. Sellele vaatamata pääses kongressi liikmeks arvukalt opositsioonilise suunaga poliitikuid, kellest paljud ei tahtnud sotsialismi mitte reformida, vaid lammutada.
24. 1991. a. märtsi referendum. Balti riikides toimusid suured meeleavaldused ja taasiseseisvumispüüded. Gorbatšov, nähes, et sõjalise jõu kasutamisest pole kasu, korraldas NSV Liidu säilitamise küsimuses üleliidulise referendumi, millele ¾ hääletanuist vastas jaatavalt. Iseseisvumismeelsed piirkonnad (Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldaavia) boikoteerisid referendumit.
25. Riigipöördekatse ja NSVLi likvideerumine 1991.a. Gorbatšov läks Krimmi puhkama. Sel ajal moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali. Baltimaades, Moldaavias ja mujal ignoreeriti nende korraldusi. Vastuhaku etteotsa tõusis Jeltsin, kes kindlustas end võimule ja kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks. NSVL osad kuulutasid end üksteise järel iseseisvaks. Allkirjastati avaldus Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. SRÜ-ga liitusid endised Nõukogude liiduvabariiigid, väljaarvatud Baltimaad. Külm sõda oli sellega lõppenud.
2. Kui suur on USA pindala? 9 826 630 km2
3. NSVLi asutamisaeg? 1922–1991
4. USA asutamisaeg? Iseseisvus 1776
5. USA ja NSVLi seadusandlikud organid (nimetused, pädevused)? Kongress/Ministrite Nõukogu
6. USA ja NSVLi juhid ja riigipead (nii isikud kui institutsioonid)? Truman, Eisenhower, Kennedy, Reagan/Stalin, Hruštšov, Breznev, Gorbatšov, Jeltsin
7. NSVLi majandus II maailmasõja järel? Repressioonid tugevnesid, massilised arreteerimised, mille ohvriteks olid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed, küüditamised, vangilaagrite võrgustik GULAG, rahvaelatustase oli madal, esmatarbekaupu nappis, oli põud. NSVL eraldus maailmast. Isikukultus.
8. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis NSVLis 1945-1953. a. Repressioonid tugevnesid. Võideldi „läänestumise“, lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti teadusharusid, näiteks geneetika. NSVL eraldus maailma teadusest ja kultuurist, jäädes järjest rohkem maha.
9. NSVLi poliitiline elu 1945-1953. a. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, millele oli allutatud kogu elu riigis. Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Majandus oli riigistatud. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal.
10. Olukord NSVLis peale Stalini surma kuni 1956. a. Majandus jne. Beria vabastas suure hulga Stalini ajal vangistatud isikuid, piirati julgeolekuorganite omavoli. Rahvusvahelisel areenil astuti samme pingelõdvendamiseks lääneriikidega. Liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele.
11. NLKP XX Kongress. Hruštšov mõistis hukka isikukultuse.
12. Hruštsoviaegne NSVLi majandus, sise,- ja välispoliitika. Püüdis normaliseerida NSVL suhteid kõigi välisriikidega, kaasa arvatud Lääne demokraatiamaadega eesotsas USA-ga. Lääne tehniliste saavutuste suhtes näidati üles lugupidamist. Püüti järele jõuda USA-le(maisikasvatus). Represseerituid amnesteeriti, sõjavange lasti koju. Liiduvabariikide õigusi suurendati. NSVL mainet tõstsid teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas (Gagarin). Viisaastak katkestati, kehtestati seitseaastak, mille lõpus pidi NSVL saavutama toidu- ja tarbekaupade külluse ning saama maailma kõige rikkamaks maaks.
13. NLKP XXII kongress 1959. a. Võeti vastu uus programm, mis lubas kommunismi saabumist 1980. Aastaks.
14. Hruštsovi lahkumine 1964. a. Majandusnäitajad osutasid selgesti, et lubatud küllus jääb saabumata. Riigipea oli ettearvamatu, närviline, sallimatu. Hruštšov sunniti võimust loobuma.
15. Kossõgini majandusreform. 1965. alustas Kossõgin majandusreformi, mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvust ja välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtte edukust hakati hindama mitte ainult toodangu mahu järgi vaid realiseeritud toodangu ja rentaabluse alusel. Reform jättis puutumata rahanduse, kaubanduse ja transpordi.
16. Brežnevi võimuletulek, poliitilised vaated, sisepoliitika, majandusolukord jne. Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima. Isikukultus. Majandus arenes. Uued tehased, töökohad. Tööviljakus oli madal. Stagnatsioon ehk seisak nii majanduses, poliitikas kui ka kultuuris. Karmistus tsensuur. Teisitimõtlejad vangistati. Omaalgatuslikud väljaanded. Joodi palju. Kaupa oli vähe - defitsiit. Mahajäämus läänest suurenes. Elatustaseme langus.
17. Dissidentlus (millal oli, mis endast kujutas, tuntumad dissidendid). 1970 suurenes teistimõtlejate liikumine. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solženitsõn ja Sahharov saadeti NSV Liidust välja. Teisitimõtlejad pandi vangi.
18. Brežnevi järglased (nimed ja ametiaastad). KGB esimees Andropov, 1984 parteitegelane Tšernenko.
19. Gorbatšovi ametisolekuaeg – olulisemad väliskohtumised ja sisesündmused. 1985-1991. Eesmärgiks käsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Uskus kommunistlikesse ideedesse. Eesmärgiks majandusliku arengu kiirendamine. Pooldas perestroikat ja glasnosti. Majandusraskused suurenesid, turumajandusele ei suudetud üle minna, käsumajandus langes. Suhete parandamine lääneriikidega, eriti USA-ga. Relvastuse vähendamine, piirkondlikud suhted, inimõiguste kaitse. Peatati tuumarelvakatsetused.
20. Perestroika – mis, millal ja miks see oli. 1985. Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ümberkujundamise abil. Majanduslike muudatuste programm. Gorbatšov võitles alkoholitarvitamisega.
21. Glasnost – mis, millal ja miks see oli. 1986 Avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. Tsensuuri lõdevandati. Võis rääkima hakata keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. See juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise.
22. NLKP XIX konverents 1988. a. Gorbatšov surus läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse – Rahvasaadikute Kongressi – ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse.
23. NSVLi RK valimised 1989. märts. Poliitilised erakonnad olid keelatud, kolmandiku kongressi koosseisust määras NLKP. Sellele vaatamata pääses kongressi liikmeks arvukalt opositsioonilise suunaga poliitikuid, kellest paljud ei tahtnud sotsialismi mitte reformida, vaid lammutada.
24. 1991. a. märtsi referendum. Balti riikides toimusid suured meeleavaldused ja taasiseseisvumispüüded. Gorbatšov, nähes, et sõjalise jõu kasutamisest pole kasu, korraldas NSV Liidu säilitamise küsimuses üleliidulise referendumi, millele ¾ hääletanuist vastas jaatavalt. Iseseisvumismeelsed piirkonnad (Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldaavia) boikoteerisid referendumit.
25. Riigipöördekatse ja NSVLi likvideerumine 1991.a. Gorbatšov läks Krimmi puhkama. Sel ajal moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali. Baltimaades, Moldaavias ja mujal ignoreeriti nende korraldusi. Vastuhaku etteotsa tõusis Jeltsin, kes kindlustas end võimule ja kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks. NSVL osad kuulutasid end üksteise järel iseseisvaks. Allkirjastati avaldus Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. SRÜ-ga liitusid endised Nõukogude liiduvabariiigid, väljaarvatud Baltimaad. Külm sõda oli sellega lõppenud.
Bioloogia
Albiino-melaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged.
Albinism- retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UV-kiirhuse tundlik.
Alleel- mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm.
Antibiootikumid- peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume.
Antidiureetiline hormoon- ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis
Antigeen- kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.-lised ühendid.
Antikeha- erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Ak-d kaitsevad organismi patogeenide eest.
Antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suurtelt loomadelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga.
Aretus- loomatõugude või taimesortide loomine ja parandamine mitmete geneetiliste või biotehnoloogiliste võtete abil.
Asendusema- ema, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.aka surrogaatema.
Bioloogiline kell- mehhanism, mis reguleerib ennekõike organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
Biomeditsiin- bioloogiaga läbipõimunud meditsiiniharu, mis keskendub molekulaar-ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehno.-stele katsetele eesmärgiga uurida haiguste olemust ja nende ravi.
Bioonika- bioloogia ja tehnika piirteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi.
Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks.
Blastomeer- rakk, mis on tekkinud looma sügoodi lõigustumisel (aka lõigustusrakk)
Dendriit- närviraku jätk, mis võtab vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse.
DNA kloonimine- elusolendi DNA-fragmendi paljundamine bakterikloonides.
DNA-konstrukt- erinevat päritolu nukleotiidijärjestuste ühendus, mis on loodud geenitehnoloogilisel otstarbel.
DNA-profiili määramine- DNA-sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse isiku tuvastamisel, kurjategijate ja laipade identifitseerimisel.
DNA-proov- DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi genoomis.
DNA-sõrmejälgede meetod- molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väiksemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide.
Elund e organ- mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa.
Elundkond- ühtset ülesannet täitev elundite süsteem.
Embrüo retsipient- emasimetaja, kellele siirdatakse kehaväliselt viljastatud või kloonitud embrüo.
Embrüonaalkloonimine- varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
Embrüonaalsed tüvirakud-embrüoplasti rakud, mis võivad diferetnseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks.
Embrüosiirdamine- embrüotehnoloogiline protsess, mille puhul ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks.
Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel.
Energiabilanss- kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib
Epigeneetika- teadus, mis uurib DNA modifitseerimist, kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes.
Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu.
Eribioloogia- bioloogiaharu, mis tegeleb mingile kitsamale organismirühmale omase nähtuse uurimisega.
Erituselundkond- elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid.
Eugeenika- Galtoni idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda.
Eumelaniin- melaniini must või pruun alatüüp
Feomelaniin- melaniini punane või kollane alatüüp
Fibrillaarne sidekude- sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageenikimbud. Moodustab sidemed ja kõõlused.
Fundamentaalteadus- teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise jms uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.
Gaasivahetus- kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist
Geeninokaut- geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund
Geenisiirdaja- sama, mis geenivektor.
Geenitehnoloogia- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel.
Geeniteraapia- geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste ravimiseks või leevendamiseks. Normaalne geen siirdatakse vigase geeniga inimese somaatilistesse rakkudesse.
Geenivaigistus- geeni avaldumise takistamine epigeneetilise mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata.
Geenivektor- rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle toimimise rakus.
Geenravi- aka geeniteraapia
Geneetiliselt muundatud organism- transgeenne e siirdgeenne organism
Genoomipank- bakterikolooniates säilitatav genoomi DNA-fragmentide kogum
Glükogeen- polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos.
Glükoos- suhkur, mille lagundamine annab organismile energiat
GMO- vt 3 mõistet tagasi
Gonadotroopsed hormoonid- rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone. Sünteesitakse hüpofüüsis, aga ka platsentas.
Gonadotropiin- vt eelmist mõistet
Herbitsiid- taimemürk, mida kasutatakse umbrohu hävitamisel. Mõjub kindlat tüüpi taimedele
Hingamiselundkond- elundkond, mis tagasi gaasivahetuse
Hingamiskeskus- piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi.
Olge lahked
Albinism- retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UV-kiirhuse tundlik.
Alleel- mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm.
Antibiootikumid- peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume.
Antidiureetiline hormoon- ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis
Antigeen- kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.-lised ühendid.
Antikeha- erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Ak-d kaitsevad organismi patogeenide eest.
Antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suurtelt loomadelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga.
Aretus- loomatõugude või taimesortide loomine ja parandamine mitmete geneetiliste või biotehnoloogiliste võtete abil.
Asendusema- ema, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.aka surrogaatema.
Bioloogiline kell- mehhanism, mis reguleerib ennekõike organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
Biomeditsiin- bioloogiaga läbipõimunud meditsiiniharu, mis keskendub molekulaar-ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehno.-stele katsetele eesmärgiga uurida haiguste olemust ja nende ravi.
Bioonika- bioloogia ja tehnika piirteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi.
Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks.
Blastomeer- rakk, mis on tekkinud looma sügoodi lõigustumisel (aka lõigustusrakk)
Dendriit- närviraku jätk, mis võtab vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse.
DNA kloonimine- elusolendi DNA-fragmendi paljundamine bakterikloonides.
DNA-konstrukt- erinevat päritolu nukleotiidijärjestuste ühendus, mis on loodud geenitehnoloogilisel otstarbel.
DNA-profiili määramine- DNA-sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse isiku tuvastamisel, kurjategijate ja laipade identifitseerimisel.
DNA-proov- DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi genoomis.
DNA-sõrmejälgede meetod- molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väiksemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide.
Elund e organ- mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa.
Elundkond- ühtset ülesannet täitev elundite süsteem.
Embrüo retsipient- emasimetaja, kellele siirdatakse kehaväliselt viljastatud või kloonitud embrüo.
Embrüonaalkloonimine- varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
Embrüonaalsed tüvirakud-embrüoplasti rakud, mis võivad diferetnseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks.
Embrüosiirdamine- embrüotehnoloogiline protsess, mille puhul ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks.
Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel.
Energiabilanss- kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib
Epigeneetika- teadus, mis uurib DNA modifitseerimist, kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes.
Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu.
Eribioloogia- bioloogiaharu, mis tegeleb mingile kitsamale organismirühmale omase nähtuse uurimisega.
Erituselundkond- elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid.
Eugeenika- Galtoni idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda.
Eumelaniin- melaniini must või pruun alatüüp
Feomelaniin- melaniini punane või kollane alatüüp
Fibrillaarne sidekude- sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageenikimbud. Moodustab sidemed ja kõõlused.
Fundamentaalteadus- teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise jms uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.
Gaasivahetus- kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist
Geeninokaut- geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund
Geenisiirdaja- sama, mis geenivektor.
Geenitehnoloogia- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel.
Geeniteraapia- geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste ravimiseks või leevendamiseks. Normaalne geen siirdatakse vigase geeniga inimese somaatilistesse rakkudesse.
Geenivaigistus- geeni avaldumise takistamine epigeneetilise mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata.
Geenivektor- rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle toimimise rakus.
Geenravi- aka geeniteraapia
Geneetiliselt muundatud organism- transgeenne e siirdgeenne organism
Genoomipank- bakterikolooniates säilitatav genoomi DNA-fragmentide kogum
Glükogeen- polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos.
Glükoos- suhkur, mille lagundamine annab organismile energiat
GMO- vt 3 mõistet tagasi
Gonadotroopsed hormoonid- rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone. Sünteesitakse hüpofüüsis, aga ka platsentas.
Gonadotropiin- vt eelmist mõistet
Herbitsiid- taimemürk, mida kasutatakse umbrohu hävitamisel. Mõjub kindlat tüüpi taimedele
Hingamiselundkond- elundkond, mis tagasi gaasivahetuse
Hingamiskeskus- piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi.
Olge lahked
Sunday, January 31, 2010
Laululahing
http://fotoalbum.ee/photos/viinamarimari/sets/927565
http://fotoalbum.ee/photos/liisa06/sets/928037
Kui kellelgi on veel pilte, siis palun pange nad kuhugi üles ja jagage linki teistega:)
http://fotoalbum.ee/photos/liisa06/sets/928037
Kui kellelgi on veel pilte, siis palun pange nad kuhugi üles ja jagage linki teistega:)
Thursday, January 21, 2010
Ajalugu KT 7 Küs.
Mul on kahtlane tunne, et töösse võib tulla midagi sellist:
1. Mõisted : külm sõda, raudne eesriie, marshalli plaan, trumani doktriin, mitteühinemisliikumine, võidurelvastumine, VLO, VMN
2. Räägid neljast kriisist - 2 kriisi 60ndatest; 2 kriisi 50ndatest
1. Mõisted : külm sõda, raudne eesriie, marshalli plaan, trumani doktriin, mitteühinemisliikumine, võidurelvastumine, VLO, VMN
2. Räägid neljast kriisist - 2 kriisi 60ndatest; 2 kriisi 50ndatest
Tuesday, January 19, 2010
Ajalugu KT 7
http://curling.pri.ee/_/Stuff/KORDAMISK%DCSIMUSED%20KT%207%20Kaire%20Papp.doc
Minu tehtud kaduvväike osa, tänage Kairet.
Minu tehtud kaduvväike osa, tänage Kairet.
Thursday, January 14, 2010
E.M Remarque teos
Juhul, kui keegi peaks järgmisena läbi lugema E.M Remarque`i raamatu "Taeval ei ole soosikuid", siis siin on selle kokkuvõte.
40.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Šveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi.
Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks.
Eva Moseri jaoks korraldati salaja pidu, sest ta pidi järgmisel päeval sanatooriumist kui terve inimene lahkuma. Taaskord oli Lillian tujust ära.
Clerfayt pidi peagi lahkuma ja Lillian otustas temaga kaasa minna. Boris armastas Lilliani ja tahtis, et ta sanatooriumisse jääks. Dalai Laama ähvardas Lilliani välja visata, sest Lillian ei täitnud käske ja käis salaja väljas. Lillian pakkis asjad ja läks Clerfaytiga kaasa. Nad sõitsid Prantsusmaale ja ööbisid eraldi hotellides. Nad õhtustasid koos ja Clerfayt suudles Lilliani.
Lillian läks onu Gastoni juurde ja nõudis talt sanatooriumi rahasid, mida onu niikuinii maksis. Onu ei tahtnud Lilliani oma õlgadele, vaid soovitas tal mehele minna. Lillian läks endale kleite ostma. Clerfayt sõitis Rooma oma armukese Lydia Morelli juurde. Lillian oli olnud tema jaoks seiklus, ei midagi tõsist. Lydia Morelli oli tema jaoks see õige.
Kui Clerfayt Lilliani jälle nägi, ei tundnud ta teda enam ära. Lillian oli Pariisis palju muutunud. Ta tundis end vabana. Clerfayt ei tahtnud enam Lydiat. Clerfayt ja Lillian läksid restorani, kuhu tuli ka Lydia koos Johnsoniga. Clerfayt ja Lydia ei teinud teineteisest välja. Lillianil oli ükskõik Clerfayti armukesest. Clerfayt kartis Lilliani kaotada ja suudles teda ning avaldas armastust. Lillian ei vastanud talle. Ta oli kõige suhtes ükskõikne, sest teadis, et sureb peagi.
Clerfayt sõitis Sitsiiliasse võistlustele. Lillian läks temaga kaasa. Clerfayti ringiaeg oli aeglasem kui 24 aastasel paarimehel Torrianil. Clerfayt tundis, et oli võidusõitmise jaoks vanaks jäänud. Lillianile tundus võidusõitmine lapsikuna. Sanatooriumis võitlesid patsiendid elu eest, võidusõitmisel aga mängiti sellega. Lillian tahtis, et Clerfayt loobuks.
Lillian ja Clerfayt pidid kohtuma Pariisis. Lillian sõitis aga Veneetsiasse. Ta tahtis üksi olla ja selgusele jõuda, kas mõistlikum oleks Clerfaytist lahku minna. Lillian köhis verd ja jäi nädalaks hotelli voodisse. Ta mõistis, et kes sageli surmasuust pääseb, sünnib ka uuesti ja tänutundega. Ta oli õnnelik, et hingas veel.
Clerfayt otsis Lilliani Pariisis. Ta arvas, et Lillian oli ta maha jätnud. Lõpuks kohtas ta Lilliani ja avaldas soovi temaga abielluda. Lillian ei tahtnud abieluga nende õnne rikkuda. Pealegi kartis ta, et sureb varsti. Clerfayt mõtles tulevikus sõita Toulouse`e ja hakata autokaupmeheks. Lillian oli selle vastu.
Clerfayt läks Itaaliasse Tuhande-Miili-Rallile ja saavutas kuuenda koha. Lillian ei olnud vahepeal sanatooriumi peale mõelnud, nüüd helistas ta aga Hollmannile. Hollmann teatas, et Dalai Laama lubas ta paari nädala pärast välja lasta.
Nad sõitsid Rivierasse. Clerfayt tahtis sinna elama jäädagi. Lillian tahtis aga seigelda. Ta tundis, et Clerfayt tahab teda käsist ja jalust siduda ning sunnismaiseks muuta. Clerfayt arvas, et Lillian on temaga abiellumise vastu, sest tahab tagasi sanatooriumisse Volkovi juurde. Lillian ei tahtnud temaga vaielda, seetõttu nõustus abielluma, kuigi plaanis ära põgeneda.
Clerfayt võistles Monte Carlos. Lillian istus tribüünil, kotis pilet Zürichisse. Ta kavatses ära sõita, kui Clerfayt sõidab Rooma. Clerfayt oli teisel kohal, esimese sõitjaga käis tihe rebimine. Clerfayt tahtis võiduraha, et see Lillianiga kooselu peale kulutada. Esimene libises aga õliloigus ja Clerfayt sõitis talle sisse. Clerfayt oli teadvuseta. Lillian ei tahtnud enam lahkuda. Ta lubas iseendale, et jääb Clerfayti juurde, kuid Clerfayt suri haiglas.
Lillian tundis, et surema oleks pidanud tema, mitte Clerfayt. Saabus Clerfayti õde, kes hakkas matuseid korraldama. Selgus, et Clerfayt oli Riviera maja Lilliani nimele kirjutanud ja see ei meeldinud ta õele. Lillian helistas sanatooriumisse, et Volkovi järgi pärida. Talle öeldi, et Volkov on ära sõitnud. Lillian läks raudteejaama, et Zürichisse sõita. Tuli koer Wolf ja kohe tema järel peremees Volkov, kes oli õnnetusest kuulnud ja Lilliani otsima hakanud. Nad sõitsid koos Zürichisse ja sealt tagasi sanatooriumisse. Lilliani protest haiguse vastu oli kadunud. Surma eest ei olnud kellegil pääsu, ei haigel ega tervel. Hollmann oli terve ja sõitis sanatooriumist ära. Ta läks tagasi võidusõitjaks. Ta asus Clerfayti asemele Torriani partneriks.
Kuus nädalat hiljem Lillian suri, lämbudes verejooksu kätte.
40.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Šveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi.
Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks.
Eva Moseri jaoks korraldati salaja pidu, sest ta pidi järgmisel päeval sanatooriumist kui terve inimene lahkuma. Taaskord oli Lillian tujust ära.
Clerfayt pidi peagi lahkuma ja Lillian otustas temaga kaasa minna. Boris armastas Lilliani ja tahtis, et ta sanatooriumisse jääks. Dalai Laama ähvardas Lilliani välja visata, sest Lillian ei täitnud käske ja käis salaja väljas. Lillian pakkis asjad ja läks Clerfaytiga kaasa. Nad sõitsid Prantsusmaale ja ööbisid eraldi hotellides. Nad õhtustasid koos ja Clerfayt suudles Lilliani.
Lillian läks onu Gastoni juurde ja nõudis talt sanatooriumi rahasid, mida onu niikuinii maksis. Onu ei tahtnud Lilliani oma õlgadele, vaid soovitas tal mehele minna. Lillian läks endale kleite ostma. Clerfayt sõitis Rooma oma armukese Lydia Morelli juurde. Lillian oli olnud tema jaoks seiklus, ei midagi tõsist. Lydia Morelli oli tema jaoks see õige.
Kui Clerfayt Lilliani jälle nägi, ei tundnud ta teda enam ära. Lillian oli Pariisis palju muutunud. Ta tundis end vabana. Clerfayt ei tahtnud enam Lydiat. Clerfayt ja Lillian läksid restorani, kuhu tuli ka Lydia koos Johnsoniga. Clerfayt ja Lydia ei teinud teineteisest välja. Lillianil oli ükskõik Clerfayti armukesest. Clerfayt kartis Lilliani kaotada ja suudles teda ning avaldas armastust. Lillian ei vastanud talle. Ta oli kõige suhtes ükskõikne, sest teadis, et sureb peagi.
Clerfayt sõitis Sitsiiliasse võistlustele. Lillian läks temaga kaasa. Clerfayti ringiaeg oli aeglasem kui 24 aastasel paarimehel Torrianil. Clerfayt tundis, et oli võidusõitmise jaoks vanaks jäänud. Lillianile tundus võidusõitmine lapsikuna. Sanatooriumis võitlesid patsiendid elu eest, võidusõitmisel aga mängiti sellega. Lillian tahtis, et Clerfayt loobuks.
Lillian ja Clerfayt pidid kohtuma Pariisis. Lillian sõitis aga Veneetsiasse. Ta tahtis üksi olla ja selgusele jõuda, kas mõistlikum oleks Clerfaytist lahku minna. Lillian köhis verd ja jäi nädalaks hotelli voodisse. Ta mõistis, et kes sageli surmasuust pääseb, sünnib ka uuesti ja tänutundega. Ta oli õnnelik, et hingas veel.
Clerfayt otsis Lilliani Pariisis. Ta arvas, et Lillian oli ta maha jätnud. Lõpuks kohtas ta Lilliani ja avaldas soovi temaga abielluda. Lillian ei tahtnud abieluga nende õnne rikkuda. Pealegi kartis ta, et sureb varsti. Clerfayt mõtles tulevikus sõita Toulouse`e ja hakata autokaupmeheks. Lillian oli selle vastu.
Clerfayt läks Itaaliasse Tuhande-Miili-Rallile ja saavutas kuuenda koha. Lillian ei olnud vahepeal sanatooriumi peale mõelnud, nüüd helistas ta aga Hollmannile. Hollmann teatas, et Dalai Laama lubas ta paari nädala pärast välja lasta.
Nad sõitsid Rivierasse. Clerfayt tahtis sinna elama jäädagi. Lillian tahtis aga seigelda. Ta tundis, et Clerfayt tahab teda käsist ja jalust siduda ning sunnismaiseks muuta. Clerfayt arvas, et Lillian on temaga abiellumise vastu, sest tahab tagasi sanatooriumisse Volkovi juurde. Lillian ei tahtnud temaga vaielda, seetõttu nõustus abielluma, kuigi plaanis ära põgeneda.
Clerfayt võistles Monte Carlos. Lillian istus tribüünil, kotis pilet Zürichisse. Ta kavatses ära sõita, kui Clerfayt sõidab Rooma. Clerfayt oli teisel kohal, esimese sõitjaga käis tihe rebimine. Clerfayt tahtis võiduraha, et see Lillianiga kooselu peale kulutada. Esimene libises aga õliloigus ja Clerfayt sõitis talle sisse. Clerfayt oli teadvuseta. Lillian ei tahtnud enam lahkuda. Ta lubas iseendale, et jääb Clerfayti juurde, kuid Clerfayt suri haiglas.
Lillian tundis, et surema oleks pidanud tema, mitte Clerfayt. Saabus Clerfayti õde, kes hakkas matuseid korraldama. Selgus, et Clerfayt oli Riviera maja Lilliani nimele kirjutanud ja see ei meeldinud ta õele. Lillian helistas sanatooriumisse, et Volkovi järgi pärida. Talle öeldi, et Volkov on ära sõitnud. Lillian läks raudteejaama, et Zürichisse sõita. Tuli koer Wolf ja kohe tema järel peremees Volkov, kes oli õnnetusest kuulnud ja Lilliani otsima hakanud. Nad sõitsid koos Zürichisse ja sealt tagasi sanatooriumisse. Lilliani protest haiguse vastu oli kadunud. Surma eest ei olnud kellegil pääsu, ei haigel ega tervel. Hollmann oli terve ja sõitis sanatooriumist ära. Ta läks tagasi võidusõitjaks. Ta asus Clerfayti asemele Torriani partneriks.
Kuus nädalat hiljem Lillian suri, lämbudes verejooksu kätte.
Subscribe to:
Comments (Atom)