Bioloogia

Albiino-melaniinipuudega indiviid, kelle nahk on roosa ja karvad valged.
Albinism- retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UV-kiirhuse tundlik.
Alleel- mis tahes geneetilise lookuse teisendvorm.
Antibiootikumid- peamiselt hallitusseente ja bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad valdavalt bakterite elutegevust. Seetõttu kasutatakse antibiotse ka bakteriaalsete haiguste ravimisel. Toodetakse ka sünteetilisi antibiootikume.
Antidiureetiline hormoon- ajuripatsi poolt eristatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis
Antigeen- kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioone antikehade tekkele. Nad on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud org.-lised ühendid.
Antikeha- erilise ehitusega ja koostisega valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni sattumisele organismi. Ak-d kaitsevad organismi patogeenide eest.
Antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi antigeeni vastu, seda saadakse suurtelt loomadelt, keda on eelnevalt immuniseeritud kindla antigeeniga.
Aretus- loomatõugude või taimesortide loomine ja parandamine mitmete geneetiliste või biotehnoloogiliste võtete abil.
Asendusema- ema, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.aka surrogaatema.
Bioloogiline kell- mehhanism, mis reguleerib ennekõike organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
Biomeditsiin- bioloogiaga läbipõimunud meditsiiniharu, mis keskendub molekulaar-ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehno.-stele katsetele eesmärgiga uurida haiguste olemust ja nende ravi.
Bioonika- bioloogia ja tehnika piirteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi.
Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks.
Blastomeer- rakk, mis on tekkinud looma sügoodi lõigustumisel (aka lõigustusrakk)
Dendriit- närviraku jätk, mis võtab vastu teistelt rakkudelt närviimpulsse.
DNA kloonimine- elusolendi DNA-fragmendi paljundamine bakterikloonides.
DNA-konstrukt- erinevat päritolu nukleotiidijärjestuste ühendus, mis on loodud geenitehnoloogilisel otstarbel.
DNA-profiili määramine- DNA-sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse isiku tuvastamisel, kurjategijate ja laipade identifitseerimisel.
DNA-proov- DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi genoomis.
DNA-sõrmejälgede meetod- molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väiksemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide.
Elund e organ- mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa.
Elundkond- ühtset ülesannet täitev elundite süsteem.
Embrüo retsipient- emasimetaja, kellele siirdatakse kehaväliselt viljastatud või kloonitud embrüo.
Embrüonaalkloonimine- varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
Embrüonaalsed tüvirakud-embrüoplasti rakud, mis võivad diferetnseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks.
Embrüosiirdamine- embrüotehnoloogiline protsess, mille puhul ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks.
Energeetiline pidevus- organismi varustamine energiaga kestval pingutusel.
Energiabilanss- kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib
Epigeneetika- teadus, mis uurib DNA modifitseerimist, kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes.
Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu.
Eribioloogia- bioloogiaharu, mis tegeleb mingile kitsamale organismirühmale omase nähtuse uurimisega.
Erituselundkond- elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid.
Eugeenika- Galtoni idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda.
Eumelaniin- melaniini must või pruun alatüüp
Feomelaniin- melaniini punane või kollane alatüüp
Fibrillaarne sidekude- sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageenikimbud. Moodustab sidemed ja kõõlused.
Fundamentaalteadus- teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise jms uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega.
Gaasivahetus- kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist
Geeninokaut- geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund
Geenisiirdaja- sama, mis geenivektor.
Geenitehnoloogia- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel.
Geeniteraapia- geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste ravimiseks või leevendamiseks. Normaalne geen siirdatakse vigase geeniga inimese somaatilistesse rakkudesse.
Geenivaigistus- geeni avaldumise takistamine epigeneetilise mehhanismidega transkriptsiooni või translatsiooni tasemel geeni struktuuri rikkumata.
Geenivektor- rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle toimimise rakus.
Geenravi- aka geeniteraapia
Geneetiliselt muundatud organism- transgeenne e siirdgeenne organism
Genoomipank- bakterikolooniates säilitatav genoomi DNA-fragmentide kogum
Glükogeen- polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos.
Glükoos- suhkur, mille lagundamine annab organismile energiat
GMO- vt 3 mõistet tagasi
Gonadotroopsed hormoonid- rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone. Sünteesitakse hüpofüüsis, aga ka platsentas.
Gonadotropiin- vt eelmist mõistet
Herbitsiid- taimemürk, mida kasutatakse umbrohu hävitamisel. Mõjub kindlat tüüpi taimedele
Hingamiselundkond- elundkond, mis tagasi gaasivahetuse
Hingamiskeskus- piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi.

Olge lahked