Ajalugu NSVL töö

1. Kui suur oli NSVLi pindala? 22 403 000 km²
2. Kui suur on USA pindala? 9 826 630 km2
3. NSVLi asutamisaeg? 1922–1991
4. USA asutamisaeg? Iseseisvus 1776
5. USA ja NSVLi seadusandlikud organid (nimetused, pädevused)? Kongress/Ministrite Nõukogu
6. USA ja NSVLi juhid ja riigipead (nii isikud kui institutsioonid)? Truman, Eisenhower, Kennedy, Reagan/Stalin, Hruštšov, Breznev, Gorbatšov, Jeltsin
7. NSVLi majandus II maailmasõja järel? Repressioonid tugevnesid, massilised arreteerimised, mille ohvriteks olid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed, küüditamised, vangilaagrite võrgustik GULAG, rahvaelatustase oli madal, esmatarbekaupu nappis, oli põud. NSVL eraldus maailmast. Isikukultus.
8. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis NSVLis 1945-1953. a. Repressioonid tugevnesid. Võideldi „läänestumise“, lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Likvideeriti teadusharusid, näiteks geneetika. NSVL eraldus maailma teadusest ja kultuurist, jäädes järjest rohkem maha.
9. NSVLi poliitiline elu 1945-1953. a. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, millele oli allutatud kogu elu riigis. Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Majandus oli riigistatud. Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal.
10. Olukord NSVLis peale Stalini surma kuni 1956. a. Majandus jne. Beria vabastas suure hulga Stalini ajal vangistatud isikuid, piirati julgeolekuorganite omavoli. Rahvusvahelisel areenil astuti samme pingelõdvendamiseks lääneriikidega. Liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele.
11. NLKP XX Kongress. Hruštšov mõistis hukka isikukultuse.
12. Hruštsoviaegne NSVLi majandus, sise,- ja välispoliitika. Püüdis normaliseerida NSVL suhteid kõigi välisriikidega, kaasa arvatud Lääne demokraatiamaadega eesotsas USA-ga. Lääne tehniliste saavutuste suhtes näidati üles lugupidamist. Püüti järele jõuda USA-le(maisikasvatus). Represseerituid amnesteeriti, sõjavange lasti koju. Liiduvabariikide õigusi suurendati. NSVL mainet tõstsid teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas (Gagarin). Viisaastak katkestati, kehtestati seitseaastak, mille lõpus pidi NSVL saavutama toidu- ja tarbekaupade külluse ning saama maailma kõige rikkamaks maaks.
13. NLKP XXII kongress 1959. a. Võeti vastu uus programm, mis lubas kommunismi saabumist 1980. Aastaks.
14. Hruštsovi lahkumine 1964. a. Majandusnäitajad osutasid selgesti, et lubatud küllus jääb saabumata. Riigipea oli ettearvamatu, närviline, sallimatu. Hruštšov sunniti võimust loobuma.
15. Kossõgini majandusreform. 1965. alustas Kossõgin majandusreformi, mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvust ja välja jõuda sotsialistliku isemajandamiseni. Ettevõtte edukust hakati hindama mitte ainult toodangu mahu järgi vaid realiseeritud toodangu ja rentaabluse alusel. Reform jättis puutumata rahanduse, kaubanduse ja transpordi.
16. Brežnevi võimuletulek, poliitilised vaated, sisepoliitika, majandusolukord jne. Liiduvabariikide õigusi asuti kärpima. Isikukultus. Majandus arenes. Uued tehased, töökohad. Tööviljakus oli madal. Stagnatsioon ehk seisak nii majanduses, poliitikas kui ka kultuuris. Karmistus tsensuur. Teisitimõtlejad vangistati. Omaalgatuslikud väljaanded. Joodi palju. Kaupa oli vähe - defitsiit. Mahajäämus läänest suurenes. Elatustaseme langus.
17. Dissidentlus (millal oli, mis endast kujutas, tuntumad dissidendid). 1970 suurenes teistimõtlejate liikumine. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solženitsõn ja Sahharov saadeti NSV Liidust välja. Teisitimõtlejad pandi vangi.
18. Brežnevi järglased (nimed ja ametiaastad). KGB esimees Andropov, 1984 parteitegelane Tšernenko.
19. Gorbatšovi ametisolekuaeg – olulisemad väliskohtumised ja sisesündmused. 1985-1991. Eesmärgiks käsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Uskus kommunistlikesse ideedesse. Eesmärgiks majandusliku arengu kiirendamine. Pooldas perestroikat ja glasnosti. Majandusraskused suurenesid, turumajandusele ei suudetud üle minna, käsumajandus langes. Suhete parandamine lääneriikidega, eriti USA-ga. Relvastuse vähendamine, piirkondlikud suhted, inimõiguste kaitse. Peatati tuumarelvakatsetused.
20. Perestroika – mis, millal ja miks see oli. 1985. Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ümberkujundamise abil. Majanduslike muudatuste programm. Gorbatšov võitles alkoholitarvitamisega.
21. Glasnost – mis, millal ja miks see oli. 1986 Avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. Tsensuuri lõdevandati. Võis rääkima hakata keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. See juhatas sisse poliitilise elu liberaliseerimise.
22. NLKP XIX konverents 1988. a. Gorbatšov surus läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse – Rahvasaadikute Kongressi – ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse.
23. NSVLi RK valimised 1989. märts. Poliitilised erakonnad olid keelatud, kolmandiku kongressi koosseisust määras NLKP. Sellele vaatamata pääses kongressi liikmeks arvukalt opositsioonilise suunaga poliitikuid, kellest paljud ei tahtnud sotsialismi mitte reformida, vaid lammutada.
24. 1991. a. märtsi referendum. Balti riikides toimusid suured meeleavaldused ja taasiseseisvumispüüded. Gorbatšov, nähes, et sõjalise jõu kasutamisest pole kasu, korraldas NSV Liidu säilitamise küsimuses üleliidulise referendumi, millele ¾ hääletanuist vastas jaatavalt. Iseseisvumismeelsed piirkonnad (Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldaavia) boikoteerisid referendumit.
25. Riigipöördekatse ja NSVLi likvideerumine 1991.a. Gorbatšov läks Krimmi puhkama. Sel ajal moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali. Baltimaades, Moldaavias ja mujal ignoreeriti nende korraldusi. Vastuhaku etteotsa tõusis Jeltsin, kes kindlustas end võimule ja kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks. NSVL osad kuulutasid end üksteise järel iseseisvaks. Allkirjastati avaldus Nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. SRÜ-ga liitusid endised Nõukogude liiduvabariiigid, väljaarvatud Baltimaad. Külm sõda oli sellega lõppenud.