USA KT kordamine

1. Kui suur on USA pindala? 9 826 630 km2
2. USA asutamisaeg? 1776
3. USA seadusandlikud organid (nimetused, pädevused)? Seadusandlik organ on Kongress
4. USA juhid ja riigipead (nii isikud kui institutsioonid)? Truman, Eisenhower, Kennedy, Johnson, Nixon, Ford, Carter, Reagan, Bush..jne
5. Pööre USA välispoliitikas 1947.-1949. a. Containment ehk pidurdusdoktriin. mille eesmärk olin seista pärast Teist maailmasõda vastu NSV Liidu ekspansioonile. Cont-poliitika ellurakendamisel kõikus USA kahe lähenemise vahel - 1) sümmeetrilise ohjeldamine, selle kohaselt pidi USA reageerima ohtudele ükskõik kus ja millal, kus konflikt tekib (Korea, Vietnam); 2) teine strateegia ütles, et USA vaatab probleeme ka seal, kus need veel eriti teravaks pole jõudnud minna. Cont-poliitika peamiseks löögirusikaks oli USA kaitse ja julgeolekupoliitika. Kriitika - jagunes kolmeks. Ühed arvasid, et see oli juba olemuselt vale, kuna diplomaatiline kapital jääb niimoodi väikseks. Realistid arvasid, et ohjeldamine võib viia psühholoogilse ja poliitilise ülepingeni; kolmandat lähtekohta esindas USA administratsiooni minister Morris, kes kahtles, kas USA-l on selleks moraalset õigust. Igal juhul oli aga USA sunnitud pärast II MSi võtma maailmapolitseiniku rolli.
6. Makartism. hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Ametlik õigustus sellisele karmile taktikalle oli see, et vasakpoolsed moodustavad viienda kolonni, sarnaselt sellele, kes II MSi alguspäevil natse abistas ning et nad on valmis kommunismi ekspansiooni maailmas sabotaazhi ja spionaazhi abil toetama.
7. Õiglane kurss ehk Fair Deal. 1949 kuulutas Truman välja uue Õiglase kursi (valimisprogramm Fair Deal), lubades vähendada tööpuudust ja parandada rahva elujärge, arendades eelkõige tervishoiusüsteeemi ja ehitades juurde uusi maju.
8. Tagasitõrjumisdoktriin ehk roll back. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut.
9. Sõjalis-tööstuslik kompleks. USA Eisenhoweri aegne seisund, mil panustati suuresti sõjatööstusse ja seega tekkis taoline kompleks, mille osatähtsus oli võrreldes muu majandusega suhteliselt suur.
10. Kennedy New Frontier. Kennedy valimisprogramm, mis lubas
11. Kennedy majanduspoliitika. - seisaku ületamine
12. Probleem lahendati keinseanistlikult (inflatsiooniga majanduse elavdamine), väga edukalt. 61-ö 66 kasvas rahvuslik koguprodukt 7,1 - 7,7 % aastas.
13. Kennedy välispoliitika ja flexible response. Loobuti tagasitõrjumisdoktriinist, kuna seda ei olnud võimalik rakendada, selle asemel paindlik reageerimine, nägi ette lokaalsete sõdade pidamist.
14. USA peab olema võimeline pidama kahte suurt ja ühte väikest sõda. Kuuba kriis lahenes USAle edukalt.
15. Johnsoni Great Society. ulatuslik reformikava, eesmärgiga tagada küllus ja vabadus kõigile, sotsiaalpoliitika
16. Johnson ja Vietnami sõda. Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
17. Probleemid mustanahalistega. Probleem kerkis esile, sest neegreid ei läinud enam maal tarvis. Neegrid hakkasid linna ja põhjapoole liikuma. Peamiseks probleemiks oli diskrimineerimine töölevõtul jne, mis küll 1954 seadusega keelati, aga praktikas muutus vähe. 1964a neegrite olukorda parandav seadus – kodanikuõiguste seadus.
18. Nixon ja ``Seadus ja kord``. Nixoni valimislubadus/platvorm, mis ei arvestanud kuigivõrd noorte ja mustanahalistega. Selle programmi tulemusena hakkasid teda toetama rohkem rikkamad, valged ja pigem vanemad inimesed.
19. Nixoni doktriin. Aka Guami doktoriin. Nixoni väljaütlemine USA välispoliitilise kursi muutmise kohta, mis oli eelkõige tingitud ebaedust Vietnamis.
20. Watergate. Demokraatide kontorisse sissemurdmise skandaal valimiste ajal, millesse oli segatud ka äsjane president Nixon. (1972)
21. USA Fordi ja Carteri ajal. Ford hoidis endist välispoliitilist joont ja suunas rohkem kokkuhoiule, kuna ta ei olnud rahva poolt valitud. Carteri ajal majanduslik olukord halvenes, tekkis lühike majanduslangus. Carteri välispoliitika oli ebaedukas. Nad on mõlemad presidendid, kelle tegusid alahinnati, kuid kes tegelikult andsid USAle tuleviku suhtes päris palju.
22. Reagani majandus ja maksupoliitika. Vähendas makse, vähendas riigi väljaminekuid. Föderaalkulud hakkasid aga samas hoopis kasvama, mistõttu tuli võtta laene ning lõpuks tuli seepärast ikkagi makse tõsta. Olukord soosis rikkaid ja halvendas vaeste olukorda. 1987 18.okt – börsikrahh.
23. Reagani välispoliitika, tähesõjad ja suhted NSVLiga. Suhted NSVLiga olid taas madalseisus. Tähesõdade programm jne . Eelarvepuudujääk kasvas 200 miljrd dollarini. Vallutati Grenada, pommitati Liibüat. Teisel ametiajal lubas jätkata enda kurssi, aga suhted NSVLiga paranesid.
24. Bushi-aegne USA välispoliitika (NSVLi kokkuvarisemine, Lahesõda).
NSVLi kokkuvarisemine oli Bushile kindlasti rõõmusõnum.
....